Marianne Mikko: Naistepäeval inimõigustest
Kehamüük on üks alandavamaid tegevusi, mida suudan endale ette kujutada. XX sajand andis meile inimõigused, XXI sajandil võiksime olla oma arengus sealmaal, et inimesed ei peaks enam oma keha turule viima.
Inimkaubandus on meie kaasaja suuremaid nuhtlusi, et mitte öelda orjanduse moodne vorm. Ei kolmanda aastatuhande Eesti ega ka Euroopa saa sallida "maailma vanimat elukutset". Mõeldes Kainile ja Abelile, siis maailma vanimaiks võiks vabalt nimetada ka mõrvari elukutset. Kuid ei tule kõne allagi, et inimkond soovib seadustada mõrvu või vargusi. Ega ka vabastada vastutusest need, kes mõrvadest ja vargustest kasu saavad.
Prostitutsioonist saab kõige vähem kasu prostituut ise. Kuritegeliku keti kõige vähem makstud osa on prostituut. Enamik prostituute ei tee oma tööd mitte lõbu, vaid raha pärast. See, et naisel pole "ausal teel" võimalik tööd teha, on ühiskonna viga. Prostituut on enamasti sotsiaalsete olude ohver.
Rootsi on maailmale eeskujuks sellega, et möödunud aastatuhande viimasel aastal kuulutas sealne parlament seksiostmise karistatavaks. Mitte prostituut ei pea kandma karistust, vaid see, kes seksteenust ostab.
Muidu ettevõtlusse vägagi sõbralikult suhtuv Briti Leiboristlik Partei andis oma viimasel kongressil möödunud nädalal Birminghamis märku valmidusest kriminaliseerida seksiteenuse ostmine. Kui Ühendkuningriik läheb Rootsi teed, ootavad seksinäljas briti mehepoegi Rootsi kardinad. See oleks ülimalt tähtis signaal riigilt, mis mängib maailmaareenil igas mõttes silmapaistvat rolli.
On viga taandada inimkaubandus n-ö naiste teemaks. Tegelikkuses tõuseb ka tööorjuse maht ning tekkinud on uus jubedusttekitav nähtus – inimeste elundidoonoriteks müümine.
Kuid täna, 8. märtsil, naistepäeval on sobiv rääkida eeskätt kaubitsemisest naistega. See moodustab endiselt valdava osa tänapäeva orjakaubitsejate tegevusest. Naisi, eriti alaealisi naisi, sunnitakse passi vägivaldse äravõtmise järel oma kehaga dokumenti "välja lunastama".
Samas, institutsioonid, kel on võtmeroll selle vastu võitlemisel, koosnevad peamiselt meestest – politsei, piirivalve ja teised õiguskaitseorganid koosnevad enamasti meestest. Eesti politsei on juba hakanud naistevastaste kuritegude spetsiifikat paremini mõistma. Tervitan seda südamest, sest et naiste jõud jääb napiks inimkaubanduse vastu võitlemisel.
Kuid meil on vaja n-ö valgustatud meeste veel tõhusamat tuge, et võidelda esmase inimõiguse kaitse eest. Nii naiste, meeste kui laste vabaduse eest elada väärikat elu.
Soovin kindlasti Euroopa Parlamendi ette viia ettepaneku inimkaubanduse vastu võitlemiseks. Kui Euroopa Liidul on ühtne naabruspoliitika, siis võiks ja peaks meil olema ka ühtne inimkaubanduse vastu võitlemise poliitika.
See on hädavajalik, kui soovime turvalist Euroopat. Inimkaubandus õõnestab meie euroopalikele väärtustele rajatud elukorraldust. Inimkaubanduse vastu võitlemata on erakordselt keeruline saavutada turvalisust ning tõhusalt ellu viia immigratsioonipoliitikat.
Inimkaubandus on meie kaasaja suuremaid nuhtlusi, et mitte öelda orjanduse moodne vorm. Ei kolmanda aastatuhande Eesti ega ka Euroopa saa sallida "maailma vanimat elukutset". Mõeldes Kainile ja Abelile, siis maailma vanimaiks võiks vabalt nimetada ka mõrvari elukutset. Kuid ei tule kõne allagi, et inimkond soovib seadustada mõrvu või vargusi. Ega ka vabastada vastutusest need, kes mõrvadest ja vargustest kasu saavad.
Prostitutsioonist saab kõige vähem kasu prostituut ise. Kuritegeliku keti kõige vähem makstud osa on prostituut. Enamik prostituute ei tee oma tööd mitte lõbu, vaid raha pärast. See, et naisel pole "ausal teel" võimalik tööd teha, on ühiskonna viga. Prostituut on enamasti sotsiaalsete olude ohver.
Rootsi on maailmale eeskujuks sellega, et möödunud aastatuhande viimasel aastal kuulutas sealne parlament seksiostmise karistatavaks. Mitte prostituut ei pea kandma karistust, vaid see, kes seksteenust ostab.
Muidu ettevõtlusse vägagi sõbralikult suhtuv Briti Leiboristlik Partei andis oma viimasel kongressil möödunud nädalal Birminghamis märku valmidusest kriminaliseerida seksiteenuse ostmine. Kui Ühendkuningriik läheb Rootsi teed, ootavad seksinäljas briti mehepoegi Rootsi kardinad. See oleks ülimalt tähtis signaal riigilt, mis mängib maailmaareenil igas mõttes silmapaistvat rolli.
On viga taandada inimkaubandus n-ö naiste teemaks. Tegelikkuses tõuseb ka tööorjuse maht ning tekkinud on uus jubedusttekitav nähtus – inimeste elundidoonoriteks müümine.
Kuid täna, 8. märtsil, naistepäeval on sobiv rääkida eeskätt kaubitsemisest naistega. See moodustab endiselt valdava osa tänapäeva orjakaubitsejate tegevusest. Naisi, eriti alaealisi naisi, sunnitakse passi vägivaldse äravõtmise järel oma kehaga dokumenti "välja lunastama".
Samas, institutsioonid, kel on võtmeroll selle vastu võitlemisel, koosnevad peamiselt meestest – politsei, piirivalve ja teised õiguskaitseorganid koosnevad enamasti meestest. Eesti politsei on juba hakanud naistevastaste kuritegude spetsiifikat paremini mõistma. Tervitan seda südamest, sest et naiste jõud jääb napiks inimkaubanduse vastu võitlemisel.
Kuid meil on vaja n-ö valgustatud meeste veel tõhusamat tuge, et võidelda esmase inimõiguse kaitse eest. Nii naiste, meeste kui laste vabaduse eest elada väärikat elu.
Soovin kindlasti Euroopa Parlamendi ette viia ettepaneku inimkaubanduse vastu võitlemiseks. Kui Euroopa Liidul on ühtne naabruspoliitika, siis võiks ja peaks meil olema ka ühtne inimkaubanduse vastu võitlemise poliitika.
See on hädavajalik, kui soovime turvalist Euroopat. Inimkaubandus õõnestab meie euroopalikele väärtustele rajatud elukorraldust. Inimkaubanduse vastu võitlemata on erakordselt keeruline saavutada turvalisust ning tõhusalt ellu viia immigratsioonipoliitikat.
posted by Sotsiaaldemokraatlik Erakond at 4/01/2008
0 Comments:
Post a Comment
<< Home