JÜRI PIHL: Politseinikud ja päästjad saavad uued majad

Jõhvi, Narva ning Võru korrakaitsjad ja päästjad on kaua oodanud nüüdisaegsete, politsei ja päästeteenistuse vajadusi arvestavate ametiruumide valmimist. Eelmisel nädalal said sõlmitud lepingud siseministeeriumi ja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) vahel, mis annab garantii, et 2010. aastal saavad uutes tingimustes töötada Jõhvi ja Võru ning 2011. aastal Narva korrakaitsjad.
Jõhvi ja Narva kerkivad päästeteenistuse ja politsei ühishooned, Võrus on olemasolevale piirivalve ja päästeteenistuse hoonekompleksile lisandumas politseimaja.
Ida-Virumaa politsei- ja päästemajade ehitamise otsus langetati kõhklusteta, sest kauem venitada polnud enam võimalik. Otsuse langetamist lihtsustasid veenvad argumendid, mis muutsid just nende majade ehitamise teiste sisekaitseliste objektidega võrreldes eelistatuks.
Olulisemaid argumente on riigi julgeolek. Eesti taastas iseseisvuse 17 aastat tagasi, kuid senimaani puudub Narvas politseihoone, mis tekitab küsimuse, kui tõsiselt me seda piirkonda omaks peame. Eesti on otsustanud kulutada riigikaitsele ligi 2% sisemajanduse kogutoodangust, mis on riigi julgeoleku tagamise "hind". Selle arvelt ei ole mõistlik kokku hoida. Samamoodi on siseturvalisuse ja riigi jõulise kohaloleku tagamine Ida-Virumaal julgeoleku küsimus, mille pealt kokkuhoidmine võib osutuda vägagi kalliks.
Teine oluline aspekt on riigi kehtestamise ja maine küsimus. Riik ei saa lubada endale sellist impotentsust, kus vabariigi president, mitmete valitsuste ministrid, järjestikused maavanemad ja kes kõik veel käivad lagunevates majades, mis pigem sobiksid sõjast laastatud piirkonda kui Euroopa Liidu liikmesriiki, ning vangutavad häbenedes päid. Ent samas midagi ei muutu. Selline olukord ei saa pikalt kesta, ilma et see õõnestaks Eesti riigi tõsiseltvõetavust.

Vangil paremad tingimused kui politseinikul
Ka leian ma, et me ei saa ega tohi üht õigusemõistmise ja -tagamise valdkonda seada teistest oluliselt erinevamatesse töötingimustesse. Ida-Virumaal on väga selge kontrast näiteks Schengeni abiraha eest moderniseeritud piirivalvurite ja politseinike töötingimuste vahel. Uue Viru vangla valmides tekib veelgi suurem kontrast, kus isegi kinnipeetavate mugavused hakkavad olema suuremad kui neid trellide taha toimetavate politseinike omad. Sellist olukorda ei saa lubada, sest vaatamata moodsale vanglale, ei saa ilmselt oodata, et kurjategijad ise vabatahtlikult vangimaja ukse taha järjekorda võtavad ja kostile paluvad. Peame mõtlema, kuidas hoida kogenud ja väärt politseinikke oma ametis, et nad vangivalvuri suurema palga või piirivalvurite paremate olmetingimuste nimel oma ametit ei jätaks.
Ometi paneb imestama, et lepingute sõlmimine tekitas poliitilisel tasandil koomiliselt ebaadekvaatset vastukaja.
Pikalt on vaieldud, kas üldse ehitada riigile need tarvilikud hooned ning kas teha seda Riigi Kinnisvara ASiga kasutus- või kapitalirendilepinguid sõlmides. Rendimaksjana on siseministeeriumil odavam sõlmida kapitalirendileping ja omandada kinnisvara rendiperioodi lõppedes. Seetõttu taotles ministeerium pikalt võimalust sõlmida just kapitalirendileping. Sellise volituse riigikogu 2008. aasta eelarveseaduses siseministeeriumile ka andis. Klausliga, et vajalik on täiendav valitsuse heakskiit.
Kuivõrd rahandusministeerium jõudis aga mõned nädalad tagasi äratundmiseni, et kapitalirendi tehingud läbi RKASi ei ole riigi tasakaaluarvestuse seisukohast vastuvõetavad, siis jäi olukorra lahendamiseks üle kasutusrent. Õiguse sõlmida kasutusrendilepinguid annab ministeeriumidele riigieelarvestrateegia, mille valitsus kinnitab nelja-aastaseks perioodiks. Strateegiale tuginedes on ministritel õigus planeerida oma valdkonna arengut ja sõlmida kasutusrendilepinguid valitsuse eelneva loata juhul, kui ei ületata eelarveseaduses antud piire.
Seega jääb arusaamatuks, miks räägitakse volituste ületamisest või nende puudumisest. Iga ministri õigus, aga ka kohustus on seista hea selle eest, et valitsusliidu poliitilised prioriteedid ning valdkonna arenguvajadused saaksid tagatud. Seda tehes tuleb loomulikult langetada valikuid ning jääda eelarves ette antud võimaluste piiridesse, mida siseministeerium on ka teinud.

Koolimajad versus politseimajad
Kas politseimajad ehitatakse riigikoolide või oluliste maanteede arvelt? Sellise loogika järgi tuleks riigi ülesehitamisel teha üks nimekiri, kus otsustatakse, et esimesel aastal suunatakse kogu riigi rahaline ressurss tugimaanteede kordategemisse. Järgmisel aastal tehakse aga korda kõik koolimajad, kolmandal mingid muud objektid. Vägagi kaheldav, et selline mudel toimiks, sest teame ju kõik, et nii riigi kui ka iga tavalise majapidamise edukaks toimimiseks on vaja arendada kõiki valdkondi.
Lähtudes eesmärgist tagada riigi tasakaalustatud areng, seab valitsus valdkondade kaupa omad prioriteedid ning jagab nende vahel ressursse. Nii näitab näiteks infrastruktuuri prioriteetsust asjaolu, et see valdkond saab investeeringuteks järgmise kolme-nelja aasta jooksul ligi 13 miljardit krooni. See, kas seda raha kasutatakse ennekõike Tallinna-Tartu maantee arendamiseks või tugimaanteede asfalteerimiseks, on juba valdkonnasisene eelistuste jaotus. Kusjuures siin ei saa ega tohigi siseminister öelda, et näiteks Valga päästekomando jääb ehitamata, kuna majandusminister on otsustanud ehitada Mäo ümbersõidutee, või kaitseminister süüdistada põllumajanduse eest vastutavat kolleegi, et pindalatoetused söövad tankidele mõeldud raha.
Siseministeerium on ajanud tasakaalukat kinnisvarapoliitikat, sest esimeseks prioriteediks on meile olnud töötajate palgad, mis peavad olema tööturul konkurentsivõimelised. Selleks kulub suurem osa lisarahast, mis meil on sel eelarveaastal kasutada. Vaevalt et investeeringud hoonetesse ka lähitulevikus olulisemaks muutuvad.
Eelmise valitsuse sõlmitud lepingutega on tagatud pääste- ja politseimajade ehitamine Rakverre ja Kuressaarde. Samuti häbiväärses seisukorras Tallinna Põhja politseiosakonna uue hoone valmimine ning Viru vangla juurde moodsa arestimaja rajamine. Siseministeeriumi enda hoone osas tegime otsuse, et mahutame ametnikud Lai-Oleviste-Pikk-Pagari kvartalisse ja võimaldame Riigi Kinnisvara ASil seni ministeeriumi käsutuses olnud kurikuulsa Pagari tänava 1. maja maha müüa. See võimaldab lepingupartneril saada ligi 500 miljonit omakapitali, lisaks anname RKASile üle ehitatavate objektide krundid, et alustada Jõhvi-Narva-Võru objektide ehitamist.
Siseministeerium pole erinevalt mõnest teisest vanalinna ebamugavas hoones paiknevast ministeeriumist plaaninud ehitada uut uhket ametnike paleed või pilvelõhkujat. Seda ei saa teha enne, kui rajatud on palju tähtsamad objektid. Oma järge ootavad näiteks Valga päästedepoo, julgestuspolitsei kompleks, mille Toompea lossis asuvaid ruume soovib enda käsutusse riigikogu, Tartu päästedepoo, Lasnamäe 100 000 elaniku tarbeks vajaminev oma päästedepoo ning paljud teised väiksemad investeeringud.