Kalvi Kõva: Seadusemäelt Võrumaale, 9.

Kurikaelad, kes on oma tegude eest paraja palga saanud, elavad nagu kuninga kassid Tartu vanglas. Meie elu turvalisuse eest seisjad teevad aga igapäevast tööd tingimustes, mis sobiksid ideaalselt ülemöödunud sajandisse, mitte aga tänasesse Eestisse.
Võru korrakaitsjad on kaua oodanud uute moodsate ametiruumide ehitamist. Jõhvis ja Narvas ehitatakse päästeteenistusele ja politseile ühised hooned, Võrus on olemasolevale piirivalve ja päästeteenistuse hoonekompleksile lisandumas politseimaja. Lepingud siseministeeriumi ja Riigi Kinnisvara ASi vahel on sõlmitud ning alates 2010. aastast saavad uutes tingimustes töötada Jõhvi ja Võru ning 2011. aastast Narva korrakaitsjad.
Ometi paneb imestama, et lepingute sõlmimine tekitas poliitilisel tasandil koomiliselt ebaadekvaatset vastukaja. Toompea koridorid pani see teema kihama samamoodi nagu Eesti Ema monument Võrumaa.
Pikalt on vaieldud, kas ehitada riigile tarvilikke hooneid Riigi Kinnisvara ASiga kasutus- või kapitalirendilepinguid sõlmides. Sellesse vaidlusesse, kas kasutus- või kapitalirendileping, koer maetud ongi. Kapitalirendileping sõlmitakse nende hoonete ehituseks, mida tulevikus selle institutsiooni kaotamisel ei saa kasutada millegi muu tarvis. Näiteks vanglast ei saa bürood ja koolimajast kaubakeskust. Kasutusrent on aga universaalsete hoonete tarvis, mis asuvad atraktiivsemates kohtades ega ole ehituslikult nii eripärased.
Kuivõrd rahandusministri ametit pidav Navi küla mees jõudis äratundmisele, et kapitalirenditehingud Riigi Kinnisvara ASi kaudu ei ole riigi tasakaaluarvestuse seisukohast vastuvõetavad, siis jäi olukorra lahendamiseks üle kasutusrent. Seega juhul, kui riik ei vaja enam Võrus politseimaja, on need ruumid rendipindadeks paljudele Võrumaa ettevõtetele. Ajalugu on näidanud, et suudame maamehele omase tarkusega hoonete sihtotstarvet muuta. Olgu näiteks makaronide tootmine Võru vallamajas ja kõrghariduse andmine katlamajas.
Nii nendele humoristlikele kui ka paljudele teistele argumentidele tuginedes võttis siseminister vastutuse sõlmida kasutusrendilepingud, mida eelarveseadus lubab tal teha ilma valitsuse loata.
Seega jääb arusaamatuks, miks räägitakse volituste ületamisest või koguni nende puudumisest. Iga ministri õigus ja ka kohustus on seista eelarvega antud võimaluste piires valikuid langetades hea selle eest, et valitsusliidu poliitilised prioriteedid ning valdkonna areng oleksid tagatud.
Laialt on levinud arusaam, et nüüd ehitame politseimajad koolide, haiglate, teede ja jumal teab veel mille arvel. Sellise loogika järgi tuleks riigi ülesehitamisel otsustada, et esimesena teeme korda näiteks tugimaanteed, selleks suuname kogu riigi ressursi, edasi teeme korda koolimajad, vangimajad jne. Ometi teame kõik nii riigi kui ka tavalise majapidamise loogika järgi, et edukaks toimimiseks on vaja kõiki valdkondi arendada. Voodis vahetame katkiläinud padjapüüri kohe ära, mitte ei jää ootama teki ja lina purunemist, sest keldris on kartulisalve remont pooleli.
Riigi toimimisel on olukord oluliselt keerulisem ja nii jagatakse ressursid valdkondade prioriteetsuse järgi, aluseks on omakorda ministeeriumide eelistused. Seejuures oleks lubamatu, kui siseminister väidaks, et näiteks Valga päästekomando jääb ehitamata, sest majandusminister on otsustanud ehitada Mäo ümbersõidu, või kaitseminister süüdistaks põllumajanduse eest vastutavat kolleegi, et pindalatoetused söövad tankidele mõeldud raha.
Siseministeerium on tasakaalukat kinnisvarapoliitikat ajades järjestanud oma prioriteedid. Nende eelistuste hulka kuulub ka Võru maakonna politseimaja, mis avatakse 1. juunil 2010. Nii see on ja nii see jääb.