Ivari Padar: Kasiinoõnn on virvatuli

Mul on üks hea tuttav. Tore mees. Kena perekonnaga, naine ja kaks last. Hiljuti kohtasin teda, ja kõik oli muutunud. Läinud olid nii pere kui elamine. Kasiino ja mängukirg olid perekonna lõhkunud... Ega ilmaasjata kasiinosid põrgu eeskojaks nimetata.
Hasartmängusõltlaste suur arv on murettekitav. 2006. aastal oli meil 27 000–44 000 patoloogilist hasartmängurit ning ligi 39 000 riskigrupi esindajat. Selge on, et kasiinoäri ja hasartmängurlust tuleb piirata – Tallinnas on mõnes piirkonnas mängupõrguid rohkem kui piima- ja leivapoode. Ma ei soovi, et sõltlasi juurde tekiks, neid on juba praegu umbes sama palju kui Saaremaal elanikke.
Viimane aeg on midagi ette võtta ja ennetada sadade või isegi tuhandete perede laostumist. Tunnistan kohe, et emotsionaalses plaanis rääkides võiks minu poolest kõik kasiinod kinni panna või üksikule saarele saata. Kuna hasartmängude korraldamise reguleerimine on Eesti enda asi ja mitte Brüsseli poolt reguleeritud, siis saab riik siin ise palju ära teha. Rahandusministeerium on astunud selleks juba kaalukad sammud ja valmis saanud hasartmänguseaduse eelnõu.
Kasiinod elumajast välja
Seaduse eelnõu oluline muudatus on see, et õnnemänguasutuste üle saavad kontrolli kohalikud omavalitsused, kelle otseseks ülesandeks on oma territooriumi ruumiline planeerimine. Vastava planeeringu kehtestamisel võib kohalik omavalitsus näiteks kasiinode rajamise üldse ära keelata või piirata nende tegevust näiteks koolide-lasteaedade lähedal. Seega võib loota, et muudatus aitab vähendada spontaanseid ja planeerimata käike kasiinodesse.
Nii ei saa ka uusi õnnemängukohti avada enam elumajades, sest kehtestatakse nõue, et õnnemängukoht peab olema eraldi hoones, kus võib lisaks asuda üksnes hotell, konverentsi-, meelelahutus- või kaubanduskeskus.
Praegu on Eestis umbes 5000 mänguautomaati, mis paiknevad ligi 190 mängukohas – seda on selgelt liiga palju. Usun, et uue seaduse mõjul kinnipandavate hasartmänguasutuste arv ulatub mitmetesse kümnetesse ning ära kaovad nn keldrikasiinod.
Kõige tähtsam on aga see, et me suudaksime oma noori hasartmängudest säästa.
Eelmainitud piirangud õnnemänguasutuste asukohale tähendavad tulevikus seda, et koolide ja teiste õppeasutuste lähedusse enam mängukohti rajada ei saa.
Lisaks on uue seaduseelnõu kohaselt õnnemänguasutused kohustatud kasiinouksel isikut tuvastama ja registreerima. Nii suudame tagada, et alaealised kasiinodesse enam mängima ei pääse. Noored satuvad sõltuvusse kergemini, mistõttu on just nende mängupõrgutest eemalhoidmine eriti tähtis. Samuti aitab dokumendikontroll tuvastada sõltlasi ning annab esimest korda Eesti ajaloos võimaluse hoida kasiinost eemal neid mängureid, kes on ennast selgushetkel sõltlasena ka registreerinud.
Karmid nõuded mängukohale
Kasiinod ja muud hasartmänguasutused peavad olema palju paremini kontrollitavad kui seni – seda ka raamatupidamise poole pealt. Hasartmängukorraldajate minimaalne kapitalinõue suureneb uue seadusega miljoni euroni. See tähendab, et jätkata suudavad vaid läbipaistvalt majandavad ja kvaliteetset teenust pakkuvad asutused.
Samuti piirab õnnemängukohtade vohamist ja kättesaadavust asjaolu, et uue seaduse kohaselt nähakse ette karmimad nõuded mängupaikadele ja -seadmetele. Näiteks suureneb mänguautomaatide minimaalne arv mängukohas neljakümnele, seni oli piirarvuks vaid kaheksa.
Lisaks peab kasiinos olema nähtaval kohal hoiatus hasartmängudes osalemise sõltuvusttekitava iseloomu kohta ning viide kontaktidele, kes hasartmängusõltlastele abi osutavad. See peaks toimima hoiatusena just eelkõige nendele, kes alles oma lõbuks natuke kätt proovivad.
Võib muidugi küsida, miks kasiinosid üldse kinni ei panda. Ei salga, et mõte on minu jaoks sümpaatne. Siiski pole täielik keelamine teiste riikide näidete puhul olnud efektiivne. Me peame vältima kasiinode põranda alla minekut. Illegaalse ja kontrollimatu majandusharu loomine ei teeniks ühiskonna huve. Praegu on võimalus kasutada hasartmängumaksust saadavat raha heade eesmärkide elluviimiseks, näiteks kultuurkapitali ja Punase Risti toetusteks.
Kuna tunnen ka ise inimest, kel pere lõhki ja kodu maha mängitud, siis tahan teha kõik, et selliseid kurbi lugusid oleks meie ümber võimalikult vähe. Olen kindel, et uus hasartmänguseadus aitab sellele palju kaasa.