Urve Palo: Ühise Eesti nimel
Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb muu hulgas, et Eesti Vabariik on loodud kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Selleks aga, et tagada Eesti riigi järjepidev areng ning turvatunne, on hädavajalik kindlustada kõigi Eestis elavate püsielanike soov ka sellesse panustada.
Me oleme liiga väikesed selleks, et lubada võõrandumist ja Eesti arengust mitte hoolimist. Meie tulevased põlved vaevalt meile andestavad, kui me ei taha või ei oska töötada selle nimel, et kõigil oleks Eestis hea elada olenemata rahvusest, soost, poliitilistest või muudest veendumustest, samuti varalisest ja sotsiaalsest seisundist või mõnest muust asjaolust. On ilmselge, et kui inimesed tunnevad ennast Eestis üksteise kõrval hästi, võtavad nad riigi omaks ja panustavad selle arengusse. Ühiskonnast võõrandunud grupid, olenemata põhjustest (keel, haridus, kodakondsus jne, vähendavad minu, minu lähedaste ja tervikuna kogu riigi arenguvõimalusi.
Tänapäeval ei eksisteeri demokraatlike riikide hulgas monokultuurseid ühiskondi. Euroopa Liidu liikmesriikide vahel toimiva tööjõu vaba liikumise raames ühiskonnad pigem muutuvad järjest enam kultuuriliselt mitmekesisemaks. Eestit võib juba praegu pidada mitmekultuurseks ühiskonnaks, kus üks kolmandik inimestest on eestlastest erineva kultuuritaustaga. Seetõttu võib kindlalt väita, et Eesti Vabariigi arengus mängib olulist rolli enamuse ja vähemuste koostöö meie ühise riigi ülesehitamisel.
Eestis reguleeritakse lõimumispoliitikat valitsuse poolt heakskiidetud strateegiaga.
Valminud on ja saadetud ka ministeeriumidele kooskõlastamiseks uus lõimumiskava järgmiseks kuueks aastaks.
Lõimumine saab edukas olla vaid siis, kui ühiskonnas tõesti usutakse, et see üleüldse on võimalik ja vajalik. 2007. aasta suvel tehtud arvamusküsitlused näitavad, et 59% eestlastest ja 40% muukeelsest elanikkonnast peab riikliku lõimumispoliitika olemasolu vajalikuks ning 41% eestlastest ja 25% muukeelsetest peavad senist lõimumist edukaks. Kui lõimumise senist edukust hindavad nii eestlased kui ka muukeelsed elanikud üsna madalaks, siis lõimumise eesmärkide osas ollakse üsna erinevatel seisukohtadel. Kui eestlaste jaoks on olulisel kohal keeleõpe, ajaloo- ja ühiskonnaõpetus ning üleminek osalisele eestikeelsele aineõppele venekeelses gümnaasiumis, siis muukeelsete inimeste arvates on lõimumise edukuse võtmeteguriteks võimaluste võrdsus olenemata rahvusest, muukeelse elanikkonna tõrjutusega seotud küsimused, kaasatus, sh naturalisatsioon. Ühes on aga nii eestlased kui ka teised rahvused ühel meelel. Nimelt selles, et lõimumise eesmärk on sotsiaalsete riskide vähendamine ühiskonnas.
Uus lõimumiskava aastateks 2008–2013 näeb ette, et lõimumisalaseid tegevusi viiakse ellu kolmes põhivaldkonnas. Nendeks on: hariduslik ja kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik, õiguslik ja poliitiline lõimumine.
Haridus-kultuurilise valdkonna eesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused hariduse omandamiseks ühtses haridussüsteemis ning tingimuste loomine oma keele ja kultuuri säilitamiseks ning arendamiseks. Lisaks jätkuvale keeleõppele pööratakse suurt tähelepanu õpilaste ja õpetajate võimalustele suhelda neile huvipakkuvatel teemadel eesti keeles väljaspool kooli (õpetajate ja õpilaste vahetus, eesti ja vene õppekeelega koolide õpetajate ühiskoolitused, ekskursioonid jms). Gümnaasiumiastmes pööratakse eestikeelse aineõppe kõrval tähelepanu ka alus- ja põhihariduses eesti keele omandamise ja Eesti ühiskonnas toimetuleku võimaluste parandamisele. Kultuurivaldkonnas toetatakse jätkuvalt tegevusi, mis on suunatud rahvusvähemuste kultuurilise mitmekesisuse ja päritolumaaga sidemete toetamisele. Suuremat tähelepanu pööratakse aga erinevate rahvuste esindajate kaasamisele eesti kultuuriellu ning eesti- ja venekeelse elanikkonna ühise teabevälja laiendamisele.
Õigusliku ja poliitilise lõimumise siht on anda kõigile Eesti elanikele seadustega tagatud õigustest lähtudes võrdsed võimalused eneseteostuseks ühiskonnaelus ja poliitikas, sõltumata rahvusest või emakeelest. Õiguslik-poliitilise lõimumise eesmärk on aidata eesti keelest erineva emakeelega elanikel (sh uusimmigrantidel) elada sisse Eesti ühiskonda ning saada aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks. Kodanikuaktiivsuse kasvatamine demokraatliku eneseväljenduse vormina võrdväärselt erineva emakeelega elanike hulgas on oluline ühiste põhiväärtuste omandamiseks (praegu kuulub erinevatesse mittetulundusühingutesse 12% eestlastest ja vaid 1% muukeelsest elanikkonnast) ning samuti ühise riigiidentiteedi tugevdamiseks, toetades samal ajal etniliste ja kultuurigruppide vastastikust sallivust. Lisaks nõuab jätkuvat pingutust naturalisatsiooni edendamine nii riigi suurema toetuse kui ka mittekodanike endi motivatsiooni tõstmise kaudu.
Varasem riiklik integratsiooniprogramm ei sisaldanud tegevusi sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkonnas. Uuringud ja analüüsid viitasid aga vajadusele uues valdkondlikus arengukavas planeerida eraldi sotsiaalset ja majanduslikku lõimumist toetavad tegevused. Valdkonna eesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele majanduslikuks eneseteostuseks ning sotsiaalseks toimetulekuks võrdsed võimalused, sõltumata rahvusest, emakeelest või elukohast. See tähendab, et ühegi Eesti elaniku edukus tööturul ei sõltu rahvusest, igaühel on võimalik omandada haridussüsteemis oskused ja teadmised, mis vastavad tööturu nõuetele ning ümber- ja täiendusõpe pakub lisavõimalusi oma konkurentsivõime parandamiseks tööturul. Selleks on planeeritud muukeelsetele töötutele integreeritud erialaõppe ja eesti keele kursuste läbiviimine ning eesti keele õppe (ka täiendõppe) programmi väljatöötamine ja rakendamine riigisektori spetsialistidele.
Lõimumiskava seab endale eesmärgiks jõuda aastaks 2013 olukorda, kus võrreldes 2007. aastaga eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud; kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ning erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud; määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud; valdav osa Eesti elanikest usaldab muust rahvusest inimesi ja vastupidi; enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot eestikeelse meedia kaudu ja usaldab seda; erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud.
Kokkuvõttes võib öelda, et uue lõimumiskava eesmärk on toetada iga Eesti püsielaniku kuuluvustunnet ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu. Kava eesmärk on arendada riigi ühistähendust kõigi Eestis elavate inimeste jaoks, mis tugineb demokraatlikele väärtustele, Eesti kodanikuks olemise väärtustamisele ning igaühe panuse tunnustamisele ühiskonna arendamisse, aktsepteerides samal ajal kultuuride erinevust. Eduka lõimumise tulemusena saab igaüks ennast vabalt teostada ning tunneb end turvaliselt ning osaleb ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuurielus.
Me oleme liiga väikesed selleks, et lubada võõrandumist ja Eesti arengust mitte hoolimist. Meie tulevased põlved vaevalt meile andestavad, kui me ei taha või ei oska töötada selle nimel, et kõigil oleks Eestis hea elada olenemata rahvusest, soost, poliitilistest või muudest veendumustest, samuti varalisest ja sotsiaalsest seisundist või mõnest muust asjaolust. On ilmselge, et kui inimesed tunnevad ennast Eestis üksteise kõrval hästi, võtavad nad riigi omaks ja panustavad selle arengusse. Ühiskonnast võõrandunud grupid, olenemata põhjustest (keel, haridus, kodakondsus jne, vähendavad minu, minu lähedaste ja tervikuna kogu riigi arenguvõimalusi.
Tänapäeval ei eksisteeri demokraatlike riikide hulgas monokultuurseid ühiskondi. Euroopa Liidu liikmesriikide vahel toimiva tööjõu vaba liikumise raames ühiskonnad pigem muutuvad järjest enam kultuuriliselt mitmekesisemaks. Eestit võib juba praegu pidada mitmekultuurseks ühiskonnaks, kus üks kolmandik inimestest on eestlastest erineva kultuuritaustaga. Seetõttu võib kindlalt väita, et Eesti Vabariigi arengus mängib olulist rolli enamuse ja vähemuste koostöö meie ühise riigi ülesehitamisel.
Eestis reguleeritakse lõimumispoliitikat valitsuse poolt heakskiidetud strateegiaga.
Valminud on ja saadetud ka ministeeriumidele kooskõlastamiseks uus lõimumiskava järgmiseks kuueks aastaks.
Lõimumine saab edukas olla vaid siis, kui ühiskonnas tõesti usutakse, et see üleüldse on võimalik ja vajalik. 2007. aasta suvel tehtud arvamusküsitlused näitavad, et 59% eestlastest ja 40% muukeelsest elanikkonnast peab riikliku lõimumispoliitika olemasolu vajalikuks ning 41% eestlastest ja 25% muukeelsetest peavad senist lõimumist edukaks. Kui lõimumise senist edukust hindavad nii eestlased kui ka muukeelsed elanikud üsna madalaks, siis lõimumise eesmärkide osas ollakse üsna erinevatel seisukohtadel. Kui eestlaste jaoks on olulisel kohal keeleõpe, ajaloo- ja ühiskonnaõpetus ning üleminek osalisele eestikeelsele aineõppele venekeelses gümnaasiumis, siis muukeelsete inimeste arvates on lõimumise edukuse võtmeteguriteks võimaluste võrdsus olenemata rahvusest, muukeelse elanikkonna tõrjutusega seotud küsimused, kaasatus, sh naturalisatsioon. Ühes on aga nii eestlased kui ka teised rahvused ühel meelel. Nimelt selles, et lõimumise eesmärk on sotsiaalsete riskide vähendamine ühiskonnas.
Uus lõimumiskava aastateks 2008–2013 näeb ette, et lõimumisalaseid tegevusi viiakse ellu kolmes põhivaldkonnas. Nendeks on: hariduslik ja kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik, õiguslik ja poliitiline lõimumine.
Haridus-kultuurilise valdkonna eesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused hariduse omandamiseks ühtses haridussüsteemis ning tingimuste loomine oma keele ja kultuuri säilitamiseks ning arendamiseks. Lisaks jätkuvale keeleõppele pööratakse suurt tähelepanu õpilaste ja õpetajate võimalustele suhelda neile huvipakkuvatel teemadel eesti keeles väljaspool kooli (õpetajate ja õpilaste vahetus, eesti ja vene õppekeelega koolide õpetajate ühiskoolitused, ekskursioonid jms). Gümnaasiumiastmes pööratakse eestikeelse aineõppe kõrval tähelepanu ka alus- ja põhihariduses eesti keele omandamise ja Eesti ühiskonnas toimetuleku võimaluste parandamisele. Kultuurivaldkonnas toetatakse jätkuvalt tegevusi, mis on suunatud rahvusvähemuste kultuurilise mitmekesisuse ja päritolumaaga sidemete toetamisele. Suuremat tähelepanu pööratakse aga erinevate rahvuste esindajate kaasamisele eesti kultuuriellu ning eesti- ja venekeelse elanikkonna ühise teabevälja laiendamisele.
Õigusliku ja poliitilise lõimumise siht on anda kõigile Eesti elanikele seadustega tagatud õigustest lähtudes võrdsed võimalused eneseteostuseks ühiskonnaelus ja poliitikas, sõltumata rahvusest või emakeelest. Õiguslik-poliitilise lõimumise eesmärk on aidata eesti keelest erineva emakeelega elanikel (sh uusimmigrantidel) elada sisse Eesti ühiskonda ning saada aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks. Kodanikuaktiivsuse kasvatamine demokraatliku eneseväljenduse vormina võrdväärselt erineva emakeelega elanike hulgas on oluline ühiste põhiväärtuste omandamiseks (praegu kuulub erinevatesse mittetulundusühingutesse 12% eestlastest ja vaid 1% muukeelsest elanikkonnast) ning samuti ühise riigiidentiteedi tugevdamiseks, toetades samal ajal etniliste ja kultuurigruppide vastastikust sallivust. Lisaks nõuab jätkuvat pingutust naturalisatsiooni edendamine nii riigi suurema toetuse kui ka mittekodanike endi motivatsiooni tõstmise kaudu.
Varasem riiklik integratsiooniprogramm ei sisaldanud tegevusi sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkonnas. Uuringud ja analüüsid viitasid aga vajadusele uues valdkondlikus arengukavas planeerida eraldi sotsiaalset ja majanduslikku lõimumist toetavad tegevused. Valdkonna eesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele majanduslikuks eneseteostuseks ning sotsiaalseks toimetulekuks võrdsed võimalused, sõltumata rahvusest, emakeelest või elukohast. See tähendab, et ühegi Eesti elaniku edukus tööturul ei sõltu rahvusest, igaühel on võimalik omandada haridussüsteemis oskused ja teadmised, mis vastavad tööturu nõuetele ning ümber- ja täiendusõpe pakub lisavõimalusi oma konkurentsivõime parandamiseks tööturul. Selleks on planeeritud muukeelsetele töötutele integreeritud erialaõppe ja eesti keele kursuste läbiviimine ning eesti keele õppe (ka täiendõppe) programmi väljatöötamine ja rakendamine riigisektori spetsialistidele.
Lõimumiskava seab endale eesmärgiks jõuda aastaks 2013 olukorda, kus võrreldes 2007. aastaga eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud; kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ning erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud; määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud; valdav osa Eesti elanikest usaldab muust rahvusest inimesi ja vastupidi; enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot eestikeelse meedia kaudu ja usaldab seda; erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud.
Kokkuvõttes võib öelda, et uue lõimumiskava eesmärk on toetada iga Eesti püsielaniku kuuluvustunnet ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu. Kava eesmärk on arendada riigi ühistähendust kõigi Eestis elavate inimeste jaoks, mis tugineb demokraatlikele väärtustele, Eesti kodanikuks olemise väärtustamisele ning igaühe panuse tunnustamisele ühiskonna arendamisse, aktsepteerides samal ajal kultuuride erinevust. Eduka lõimumise tulemusena saab igaüks ennast vabalt teostada ning tunneb end turvaliselt ning osaleb ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuurielus.
posted by Sotsiaaldemokraatlik Erakond at 5/06/2008
0 Comments:
Post a Comment
<< Home