Ivari Padar: pensionide ja ravikindlustuse arvelt kokkuhoidu ei tule

Rahandusminister Ivari Padar kinnitas eile Postimees.ee lugejate küsimustele vastates, et pensionide arvelt valitsus riigieelarvet tasakaalu ajama ei hakka.

Kust siis eelarvet nüüd kõige rohkem kärbitakse?
Kahtlemata oleks tehniliselt kõige lihtsam lahendus, kui oleks üks inimene, kes kogu otsuste tegemise enda peale võtaks. Kas see oleks aga ka kõige mõistlikum ja ühiskonda arvestav lahendus? Mina arvan, et kõige paremini teavad oma valdkonda ja selle valukohti ministrid ning ministeeriumide spetsialistid.
Riigil on tänase päeva seisuga palju kohustusi, mis tulenevad seadusest ja mida puutuda ei ole võimalik ega mõistlik. Näiteks pensionid ja ravikindlustus on kindlasti need kohad, mille arvelt kokkuhoid ei ole võimalik.
Kindlasti on mul endal südamelähedasi valdkondi, ent praegusel hetkel ei saa isiklikul huvil või populaarsusesoovil lasta end eesmärgist kõrvale peibutada. Peame olemasolevate võimalustega tagama kogu riigi võimalikult hea arengu.
Ilmselt ei sooviks ükski minister praegu teie nahas olla. Kui hull see olukord siis hetkel on? Aktsiisidest tulenevad maksulaekumised peaksid ju aasta teises pooles oluliselt tõusma, kuna praegu realiseeritakse veel laovarusid vanade aktsiisitasudega.
Majanduse olukord on tegelikult ju hea. Tööhõive on suur, jooksevkonto defitsiit on alanemas, inimeste säästmine on suurenenud, avaliku sektori võlg on praktiliselt olematu ning inflatsioon taandumas. Suuremaks probleemiks on tänasel päeval käibemaksu madalam laekumine võrreldes planeerituga.
Aktsiisidest tulenevate maksulaekumiste osas teame tõepoolest, et nagu tavaliselt, varuti aktsiiside tõusu eel kütust, alkoholi ja tubakat ette. See kajastub ka aktsiiside kõrges laekumises jaanuaris, mis näitab detsembrikuus ostetud aktsiisikaupade rohkust.
Teame aga ka seda, et need maksulaekumised normaliseeruvad arvatavasti hiljemalt aasta teiseks pooleks. Samas moodustab aktsiisidest planeeritud tulu 10,8 protsenti eelarves planeeritud kogutulust ja kuigi ka kümnendik kogueelarvest on kahtlemata oluline, ainult aktsiisilaekumise järgi kogu eelarve täitumist hinnata ei saa.
Mis saab europrojektidest, millel on meie omafinantseerimise kohustus? Kui meil toimuvad nende projektide osas kärped, kas siis ka euroraha võib tulemata jääda?
Euroopa Liidu toetuste kasutuselevõttu ei ole mõistlik edasi lükata. See on oluline panus Eesti riigi arengusse ja majandusse ning pigem tuleks senisest veelgi rohkem tähelepanu pöörata ELi toetuste kiirele ja otstarbekale kasutusele ning suurte investeeringute ärategemisele.
Kuidas on võimalik, et terve teie ministeeriumi analüütikute armee ei suutnud näha mingeid murepilvi 2008. aasta kohal (2007. a sügisel olid meie valitsuse liikmed vist ainukesed inimesed maailmas, kes uskusid muretusse 2008. aastasse)? Miks peaksime arvama, et panete 2009. aasta eelarvega täpsemalt pihta?
Praegu on palju Euroopa Liidu liikmesriike alandanud oma riigi majandusprognoose võrdluses möödunudaastastega. Seega selles mõttes me muust Euroopast ei erine ning tendentsid on üsna sarnased ka mujal - prognoose on alandanud nii Rootsi, Läti, Leedu, Euroopa Liit tervikuna kui USA.
Kindlasti ei saa aga öelda, et rahandusministeerium ei näinud ette raskemat 2008. aastat - muidu ei oleks tehtud ka sellist eelarveülejääki. Täna me näeme, et see ülejääk katab suure osa puudujäävatest vahenditest.
Samuti ei saa öelda, nagu kõik teised analüütikud ja teised riigid oleksid n-ö pihta pannud oma prognoosides. Oleme alati oma prognoosi avalikustamisel toonud välja ka teiste institutsioonide prognoosid, kust saate näha võrdlusmomenti.
On tõsiasi, et me ei saa tagada seda, et majandus hakkaks 2009. aastal käituma täpselt meie prognoosi kohaselt.