Tuesday, May 13, 2008

Marianne Mikko: Saagem ajaloost ühtemoodi aru

7. mail alustasime Euroopa Parlamendis allkirjade kogumist deklaratsioonile kuulutamaks 23. august üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks. Euroopa Liidus võiks see tava tähendada “uute” liikmesriikide saatuse mõistmist ja austamist Euroopa ajaloos.
Tegemist on Eesti jaoks väga olulise teemaga, seetõttu on mul suur au olla üks selle deklaratsiooni algatajatest. Nõukogude korra ning okupatsiooni mõju on Eestil ning teistel postkommunistlikel riikidel Euroopa Liidu liikmeks olemise nelja aasta vältel tulnud selgitada küll ja rohkemgi veel. „Vanas Euroopas“ oli ju ammu selgeks vaieldud, et kõige suurem süüdlane on Hitler. Ühtäkki aga ilmusid välja riigid, kelle saatust mõjutasid võrdväärselt nii stalinism kui natsism, neist esimene julmemaltki kui teine.
20. sajand oli mitmetele praegustele Euroopa Liidu liikmesriikidele eriliselt traagiline. Kahe türanni tegevuse tagajärjel tapeti miljoneid eurooplasi. Massimõrvad ja küüditamised on osa meie ajaloost. Ehitamaks üles ühist tulevikku, peab Euroopa mõistma ning tunnistama kõikide liikmesriikide läbielamisi. Mulle tundub, et stalinismi ning natsismi kuriteod on siin jäänud seni vajaliku tähelepanuta. Just sellises seoses, et oli kaks saatanat ja nad tegutsesid käsikäes.
23. august on XX sajandil Eesti jaoks saatuslik päev igas mõttes. Just sel kuupäeval 1939. aastal sõlmiti kurikuulus Molotovi-Ribbentropi pakt. 1990. aastal algasid 23. augustil Eesti ja NSVL vahelised läbirääkimised. Samal päeva nõudsid setud Petserimaa ühendamist Eestiga. 23. augustil 1991 tunnustasid Eesti ja Läti teineteise iseseisvust.
Need on vaid mõned üksikud väljavõtted ajaloost, mida peab analüüsima ning tunnistama mitte ainult lääne vaatenurgast. Mõistes nii ida kui läänt, peame suutma just meie Euroopat ühendada. Terviku loomine ei toimu iseeneslikult. Vaja on päästikut, mis protsessi käivitaks. Üleeuroopaline mälestuspäev stalinismi ja natsismi ohvritele oleks kui lepitus ja Euroopa taasleidmine.
Berliini müür langes aastal 1989. Kolm Balti väikeriiki laulsid end vabaks aastaks 1991. Euroopa Liitu astusime 2004. Märkida sellesse ritta 2008 kui esimene üleeuroopaline mälestuspäev, on enam kui kohane.
23. augusti mälestuspäev puudutaks nii ida kui läänt. Nii postkommunistlikke kui ka pikaajalise demokraatiaga riike. See jutustaks totalitaarsetest režiimidest ja sümboliseeriks rahu sõlmimist minevikuga.
Euroopa Parlamendi liikmena seisan selle eest, et 23. august kuulutataks üleeuroopaliseks mälestuspäevaks. See on sümbol, mis mäletab ja mõistab minevikku ning näitab teed ühisesse tulevikku.