ILVES: Tulevikulootus
Toomas Hendrik Ilves
SDE presidendikandidaat
(artikkel ilmus 22. septembril 2006 Postimehes)
Lõppev valimiskampaania näitab, et pärast president Lennart Meri lahkumist on meie ühiskond vajunud rohkem kreeni ja on lõhestunum kui varem, kirjutab Toomas Hendrik Ilves.
Kui sõitsin eelmisel nädalal tagasi Rakverest oma raamatu esitluselt ja möödusin sealsest gümnaasiumist, meenus mulle kümne aasta tagune telefonikõne president Lennart Merile.
Töötasin toona Eesti Vabariigi suursaadikuna Washingtonis. Olin just lugenud värskest Economisti numbrist ülevaadet maailma majandust lähiajal enim mõjutanud tegureist. Tabasin end mõttelt, et plahvatusliku internetiarengu tõttu on maailm väga kiiresti muutumas ning Eesti ei tohi jääda selles arengus sabassörkijaks. Midagi on vaja ette võtta, ära teha.
Võtsin südame rindu ja helistasin president Lennart Merile. Muude asjade kõrval tutvustasin talle ideed arvutiseerida kiiresti kõik Eesti koolid. «Väga hea!» ütles Meri ja lubas seda mõtet igati toetada.
Oma autoriteeti kasutades hakkas Meri kohe rääkima ideest, mis läks ajalukku Tiigrihüppe projektina. Tänu Meri sõna jõule võttis ühiskond selle mõtte kohe omaks, valitsusel tekkis tugev motivatsioon varustada koole arvutitega ning paari aastaga oli ideest saanud tegelikkus.
Meenutan Tiigrihüppe-projekti lugu sellepärast, et see seob tänapäevale väga omaselt näiliselt kauged asjad – suursaatkonna Washingtonis ning gümnaasiumi Rakveres. Washingtonis sündinud ideest sai kasu see kool ning tulevikus võib sellest koolist võrsunud IT-spetsialist oma kodukülast lahkumata müüa omakirjutatud tarkvara Washingtoni firmale.
Mis aga kõige olulisem: Tiigrihüppe lugu näitas seda, milline võim on Eesti Vabariigi presidendil, kellel erinevalt valitsusest ja riigikogust pole võimalust raha jagada või seadusi teha. Tahan presidendina kasutada just seda riigipea võimu – tema sõna ja autoriteedi jõudu.
Olen presidendikandidaadina kogu aeg rõhutanud, et presidendil on Eesti põhiseaduse järgi eelkõige moraalne mõjujõud. Ta ei saa tõsta pensione ega ehitada teid. Rahvast ei tohi petta, seepärast pole ma ka katteta lubadusi jaganud.
Lähtun oma ideedes Eesti põhiseadusest ja presidendi kui põhiseaduse garandi volist. Kui mind usaldatakse, tahan mängida olulist rolli Eesti väärtuste kaitsel ja uute ideede väljatöötamisel. Kuigi olen töötanud viimased kaks aastat Brüsselis, elan oma esivanemate talus Viljandimaal Ärmal, mille juurde viib sügiseti vaevuläbitav vallatee. Ma mitte ainult ei räägi maaelu tähtsusest, vaid elan maal.
Minu vanematele ja mulle peale sunnitud välismaal elamise eelis on see, et olen palju ringi käinud, näinud ilma ja inimesi. See on minu eelis, mitte miinus. Nagu näitas töö välisministrina, oli erinevast taustast kasu suhetes Euroopa Liiduga.
Praegu pole Euroopa Liit enam välispoliitika, vaid sisepoliitika. Europarlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioonis survestan kolleege pidevalt muutma ühtset põllumajanduspoliitikat, nii et see arvestaks õiglasemalt uute liikmesriikide põllumeeste huvidega.
Mul on hea meel, et kolm Balti riiki tegid ettepaneku ÜRO peasekretäriks kandideerida just ametist lahkuvale Läti presidendile. Originaalne, julge ja võõrkeeli oskav Vaira Vike-Freiberga on esindanud väga tarmukalt nii Lätit kui ka teisi Balti riike. Igale väikeriigile on oluline, et nende poliitikuid maailmas teataks, et me ei oleks unustatud rahvas. Siis ei saa suuremad riigid meist ja meie huvidest üle sõita.
Olen kogu elu elanud demokraatlikus ühiskonnas. Mulle on iseenesestmõistetav teadmine, et nii inimestel kui ka kohalikul omavalitsusel on õigus ennast kaitsta valitsuse vastu. Samas on presidendil mõttetu ja kasutu lõigata endale odavat populaarsust valitsuse kirumisega. Pigem peab president tegema koostööd peaministriga, kallutama teda laiema kandepinnaga otsuste poole. Ainult siis on abivajajail presidendist kasu.
Mäletan, et kui kaks aastat tagasi tunnustas minu tööd Euroopa Parlamendi valimistel 76 000 Eesti kodanikku, siis tundus see arv hoomamatult suur. Tänavu olen kogenud sama suurt toetust. Arvamusküsitluste järgi toetab minu kandidatuuri 65% eestlastest ning kolmapäeva õhtul ETV otsesaatesse helistanutest 70% televaatajatest. Suur tänu teile selle toetuse eest.
Tahan siinkohal ka vabandust paluda. Nendelt kultuuritegelastelt, teadlastelt ja muusikutelt, kes julgesid samuti minu kandidatuuri avalikult toetada ning selle eest karistada said. Villu Reiljan käskis kultuurirahval jääda oma liistude juurde ja Edgar Savisaar halvustas telesaates kirjanik Jaan Krossi.
Seepärast luban, et kui valijamehed otsustavad minu kasuks, siis pole mitte ainult tuntud kultuuritegelastel, vaid ka kõigil teistel Eesti inimestel vaja karta seda, et võim käratab nad vait, kui nad soovivad ühiskonna arengu üle otsustamisel kaasa rääkida.
Lõppev valimiskampaania näitab, et pärast Lennart Meri lahkumist on meie ühiskond vajunud rohkem kreeni ja on lõhestunum kui varem. Usun, et tänu suurele rahva toetusele saan presidendina ühiskonda tasakaalustada.
SDE presidendikandidaat
(artikkel ilmus 22. septembril 2006 Postimehes)
Lõppev valimiskampaania näitab, et pärast president Lennart Meri lahkumist on meie ühiskond vajunud rohkem kreeni ja on lõhestunum kui varem, kirjutab Toomas Hendrik Ilves.
Kui sõitsin eelmisel nädalal tagasi Rakverest oma raamatu esitluselt ja möödusin sealsest gümnaasiumist, meenus mulle kümne aasta tagune telefonikõne president Lennart Merile.
Töötasin toona Eesti Vabariigi suursaadikuna Washingtonis. Olin just lugenud värskest Economisti numbrist ülevaadet maailma majandust lähiajal enim mõjutanud tegureist. Tabasin end mõttelt, et plahvatusliku internetiarengu tõttu on maailm väga kiiresti muutumas ning Eesti ei tohi jääda selles arengus sabassörkijaks. Midagi on vaja ette võtta, ära teha.
Võtsin südame rindu ja helistasin president Lennart Merile. Muude asjade kõrval tutvustasin talle ideed arvutiseerida kiiresti kõik Eesti koolid. «Väga hea!» ütles Meri ja lubas seda mõtet igati toetada.
Oma autoriteeti kasutades hakkas Meri kohe rääkima ideest, mis läks ajalukku Tiigrihüppe projektina. Tänu Meri sõna jõule võttis ühiskond selle mõtte kohe omaks, valitsusel tekkis tugev motivatsioon varustada koole arvutitega ning paari aastaga oli ideest saanud tegelikkus.
Meenutan Tiigrihüppe-projekti lugu sellepärast, et see seob tänapäevale väga omaselt näiliselt kauged asjad – suursaatkonna Washingtonis ning gümnaasiumi Rakveres. Washingtonis sündinud ideest sai kasu see kool ning tulevikus võib sellest koolist võrsunud IT-spetsialist oma kodukülast lahkumata müüa omakirjutatud tarkvara Washingtoni firmale.
Mis aga kõige olulisem: Tiigrihüppe lugu näitas seda, milline võim on Eesti Vabariigi presidendil, kellel erinevalt valitsusest ja riigikogust pole võimalust raha jagada või seadusi teha. Tahan presidendina kasutada just seda riigipea võimu – tema sõna ja autoriteedi jõudu.
Olen presidendikandidaadina kogu aeg rõhutanud, et presidendil on Eesti põhiseaduse järgi eelkõige moraalne mõjujõud. Ta ei saa tõsta pensione ega ehitada teid. Rahvast ei tohi petta, seepärast pole ma ka katteta lubadusi jaganud.
Lähtun oma ideedes Eesti põhiseadusest ja presidendi kui põhiseaduse garandi volist. Kui mind usaldatakse, tahan mängida olulist rolli Eesti väärtuste kaitsel ja uute ideede väljatöötamisel. Kuigi olen töötanud viimased kaks aastat Brüsselis, elan oma esivanemate talus Viljandimaal Ärmal, mille juurde viib sügiseti vaevuläbitav vallatee. Ma mitte ainult ei räägi maaelu tähtsusest, vaid elan maal.
Minu vanematele ja mulle peale sunnitud välismaal elamise eelis on see, et olen palju ringi käinud, näinud ilma ja inimesi. See on minu eelis, mitte miinus. Nagu näitas töö välisministrina, oli erinevast taustast kasu suhetes Euroopa Liiduga.
Praegu pole Euroopa Liit enam välispoliitika, vaid sisepoliitika. Europarlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioonis survestan kolleege pidevalt muutma ühtset põllumajanduspoliitikat, nii et see arvestaks õiglasemalt uute liikmesriikide põllumeeste huvidega.
Mul on hea meel, et kolm Balti riiki tegid ettepaneku ÜRO peasekretäriks kandideerida just ametist lahkuvale Läti presidendile. Originaalne, julge ja võõrkeeli oskav Vaira Vike-Freiberga on esindanud väga tarmukalt nii Lätit kui ka teisi Balti riike. Igale väikeriigile on oluline, et nende poliitikuid maailmas teataks, et me ei oleks unustatud rahvas. Siis ei saa suuremad riigid meist ja meie huvidest üle sõita.
Olen kogu elu elanud demokraatlikus ühiskonnas. Mulle on iseenesestmõistetav teadmine, et nii inimestel kui ka kohalikul omavalitsusel on õigus ennast kaitsta valitsuse vastu. Samas on presidendil mõttetu ja kasutu lõigata endale odavat populaarsust valitsuse kirumisega. Pigem peab president tegema koostööd peaministriga, kallutama teda laiema kandepinnaga otsuste poole. Ainult siis on abivajajail presidendist kasu.
Mäletan, et kui kaks aastat tagasi tunnustas minu tööd Euroopa Parlamendi valimistel 76 000 Eesti kodanikku, siis tundus see arv hoomamatult suur. Tänavu olen kogenud sama suurt toetust. Arvamusküsitluste järgi toetab minu kandidatuuri 65% eestlastest ning kolmapäeva õhtul ETV otsesaatesse helistanutest 70% televaatajatest. Suur tänu teile selle toetuse eest.
Tahan siinkohal ka vabandust paluda. Nendelt kultuuritegelastelt, teadlastelt ja muusikutelt, kes julgesid samuti minu kandidatuuri avalikult toetada ning selle eest karistada said. Villu Reiljan käskis kultuurirahval jääda oma liistude juurde ja Edgar Savisaar halvustas telesaates kirjanik Jaan Krossi.
Seepärast luban, et kui valijamehed otsustavad minu kasuks, siis pole mitte ainult tuntud kultuuritegelastel, vaid ka kõigil teistel Eesti inimestel vaja karta seda, et võim käratab nad vait, kui nad soovivad ühiskonna arengu üle otsustamisel kaasa rääkida.
Lõppev valimiskampaania näitab, et pärast Lennart Meri lahkumist on meie ühiskond vajunud rohkem kreeni ja on lõhestunum kui varem. Usun, et tänu suurele rahva toetusele saan presidendina ühiskonda tasakaalustada.
posted by Triinu at 9/22/2006
3 Comments:
Kirjutan siia, ei leidnud kuhugi mujale head kohta tagasiside jaoks. Vaatasin PM-s (online) reklaami liitumise kohta... tahaks öelda, et ärga nüüd maha mängige seda usaldust mis inimestel tekkinud on. Ma oletan, et paljud toetavad SDE-d selle pärast, et on vähem agressiivne ja pealetükkiv. See reklaami asi aga on väga kahtlane. Jõudu.
Täpselt sama mõte. Ilvese näo kasutamine oli sisuliselt ikka tema kasutamine, isegi kui väidate, et tegite "juriidiliselt korrektse" teo. Väga kerge on teil hetkel usaldust maha mängida (mul tekkis vähemasti selle uudise peale tunne, et ühed mustad kõik). Sõrgade vastuajamine ei aita.
longchamp, babyliss, abercrombie and fitch, hollister, hollister, wedding dresses, chi flat iron, soccer shoes, celine handbags, beats by dre, birkin bag, reebok shoes, p90x workout, north face outlet, abercrombie and fitch, lululemon, bottega veneta, jimmy choo shoes, nike huarache, nike air max, instyler, nike roshe, nike free run uk, insanity workout, nike roshe, valentino shoes, mulberry, new balance, mcm handbags, nfl jerseys, mont blanc, baseball bats, ghd, soccer jerseys, nike trainers, nike air max, ferragamo shoes, nike air max, mac cosmetics, giuseppe zanotti, north face outlet, asics running shoes, ralph lauren uk, herve leger, vans shoes
Post a Comment
<< Home