PADAR: Toomas hendrik Ilves on kogu rahva president

Ivari Padar
SDE esimees
(artikkel ilmus 25. septembril SLÕhtulehes)

Ma olen viimastel nädalatel palju viidanud Marju Lauristini ütlusele. See kõlab järgmiselt: «Sotsiaaldemokraatidele on omased nii avatus ja rahvusvaheline koostöö kui ka tugeva rahvusriigi idee, sest ainult tugev rahvusriik saab olla «rahva kodu», nagu põhjamaade sotsidel on kombeks öelda.»
Pärast niisugust sügavat mõtet ei peaks vist enam keegi kahtlema selles, et sotsiaaldemokraadist president Toomas Hendrik Ilves muudab riigipeaks saades Eesti rahva koduks. Just tema on see, kelle loomuses on seista oma avatusega tugeva rahvusriigi eest.

Kogu rahva eest
Ilves on kahtlemata kogu rahva president. Ta valiti demokraatlikul viisil, tema seljataga on suure osa eestimaalaste toetus. Selle kinnituseks olid laupäeval Tammsaare pargis sinimustvalgeid lippe lehvitav rahvahulk ja need kodanikud, kes ootasid pärast valimistulemuste selgumist Estonia ees ning olid südamest õnnelikud.
Minu jaoks oli see tohutu emotsioon – astuda välja Estonia ustest ja võtta vastu õnnitlusi ja tunda piiritut rõõmu koos teistega. Siinkohal võin ma panna käe südamele ja öelda: mul on hea meel, et minu juhitud erakond andis Eestile sotsiaaldemokraadist presidendi, kuid sama kindlalt ütlen ma seda, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei hakka end kunagi tituleerima presidendiparteiks.
Eestis ei ole enam presidendiparteid, küll on aga ekspresidendipartei. Rahvaliidu kuvand on nii tihedalt seotud Arnold Rüütli ja tema presidendiks tegemisega, et Rüütli kaotus on Rahvaliidu jaoks oma näo kaotamine.
Presidendivalimised tegid meile ja kogu ühiskonnale selgeks ühe asja: ainult Sotsiaaldemokraatlik Erakond on Eestis nii sotsiaalne kui ka demokraatlik erakond. Meid ühendab Keskerakonna ja Rahvaliiduga arusaam, et suur osa inimestest vajab suuremat riigi tuge. Ent meid lahutab Keskerakonnast ja Rahvaliidust väga selgelt nende ebademokraatlik käitumine: valijameeste häälte ostmine investeeringutega riigieelarvest, JOKK ehk «juriidiliselt on kõik korras»-mõtteviis ning Arnold Rüütli muutmine erakondadeülesest presidendist Edgar Savisaare peaministriks saamise garandiks.

Tänu Rüütlile
Tahan tänada Arnold Rüütlit tema viieaastase ametiaja eest. Eriti tõstan esile Rüütli seisukohavõtte Euroopa Liidu rahvahääletuse eel 2003. aastal, mis aitasid suuresti kaasa asjaolule, et rahvahääletusel toetas Eesti ühinemist kaks kolmandikku osalejaist.
Inimlikult on mul kahju, et Rüütel laskis end kahe erakonna poliitilistesse mängudesse sisse mässida. Keskerakond ja Rahvaliit panid ta KERA leppega rumalasse olukorda ning võtsid rahvalt usu, et Rüütel võiks olla parteideülene riigipea. «Garandiks» tegemine ja riigikogus mitte kandideerimine kahjustas Rüütli mainet rahva silmis ning selle asemel, et lasta teenekal riigimehel väärikalt lahkuda, rikuti tema hea nimi.

Puhas lehekülg
Toomas Hendrik Ilves pidas eile Estonias pärast tulemuste selgumist sõnavõtu, mille lõpp jääb tõenäoliselt kestma üle aegade ja peaks kindlasti jõudma kõikide poliitikute teadvusesse.
Ilves ütles järgmiselt: «Nüüd on kampaania läbi. Pöörame uue ja puhta lehekülje. On vaja edasi liikuda. On aeg pinge maha võtta, pahasti ütlemised andestada. Eesti ühiskonda ei huvita, kes poliitikutest on omavahel sõbrad ja kes vastased. Keskendugem tulevikule: ainult seda meilt oodatakse.»
Keskerakonnale ja Rahvaliidule on see suur väljakutse. Kui nad jätkavad vanaviisi, vihastavad nad Eesti rahvast üha enam, ning see maksab kätte juba mõne kuu pärast märtsivalimistel. Rahva mälu ei ole lühike, nagu poliitikud vahel naljatledes ütlevad või loodavad. Ma arvan, et viimaste kuude poliitiline kultuuritus on naljast väga kaugel ja rahvas mäletab neid sündmusi väga selgelt. Need läksid Eesti kodanike südametesse ja sealt ei kustuta nii lihtsalt midagi.