EIKI NESTOR: Elevandina portselanipoes
Eiki Nestor
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees
Riigikogu liige
Savisaare lubadus ametnike keskmise palga asjus on leidnud käsitlust põhiliselt selles osas, kui palju see maksma läheb ja mis muudatusi see tööturul endaga kaasa toob. Tähelepanuta on jäänud selle lubaduse propagandistlik pool. Sest ükskõik kui suurt keskmist palka võivad poliitikud teile lubada täiesti süüdimatult, kuna keskmise palga saajat füüsiliselt ei ole olemas. Suurem osa töötajatest teenib keskmisest palgast vähem ja väiksem osa töötajatest rohkem.
Keskmise palga saajat polegi
Kui palju keegi teenib, määratakse ära palgalepetes või teenistujate puhul valitsuse määruses. Võtame näiteks riigiteenistuja , kes täna teenib 6000 krooni kuus ehk siis alla keskmise. Ametnike keskmine palk võib tõusta kaks või kolm korda ka siis, kui mainitud ametniku palk on ikka veel 6000 krooni, seda muidugi juhul, kui tema palgaastmestikus midagi ei muudeta.
Töötaja sissetulekute seisukohalt ei oma seega keskmine palk mitte mingit tähendust, kui 101 Riigikogu liiget välja arvata. Neil on tõesti kahjuks töötasu Eesti keskmisega seotud ja Savisaare lubadus on pigem palgalubadus tulevastele Riigikogu liikmetele, mitte aga avaliku sektori töötajatele.
Töötajale tegelikus elus makstav töötasu ei sõltu mitte keskmisest palgast vaid palga alammäärast. Palga alammäär on suurus, millest vähem maksta ei tohi. Seda keelab seadus. Kõige tuntum nendest on üleriigiline alampalga määr, mille suurus sellel aastal on 3000 krooni ja mille suurus järgmiseks aastaks selgub tööandjate ja ametiühingute läbirääkimistel. See nõue kehtib kõigile Eestis tehtavatele töödele. Peale selle kehtivad veel täna Eestis näiteks arstide ja õdede töötasude alammäärad ja ka näiteks bussijuhi töötasu alammäär. Need on kehtestatud laiendatud kollektiivlepingutega ja neid palku tuleb seaduse alusel maksta kõigil Eesti tööandjatel, kes arstile, õele või bussijuhile tööd annavad. Tuleb otsekoheselt öelda, et neid kokku lepitud palga alammäärasid on meil liiga vähe ja riigiametnikel pole seda olemaski. Seetõttu on meil ka palgad madalad ja töötasude tõstmist tuleb alustada mitte keskmise palga lubamisega, mis mitte kellegi palka ei tõsta, vaid palga alammäärade tõstmisega kokkulepete teel.
Tuleb luua palga alammäärad
Sotsiaaldemokraadid leiavad, et lisaks tänasele sisuliselt lihttöödel makstavale kohustuslikule palga alammäärale peab kokku leppima ka oskustööliste palga alammäära ja kõrgharidust nõudvatel töödel makstava palga alammäära. Aastal 2008 võiks palga alammäärad olla lihttöödel 5000 krooni, oskustöödel 8000 krooni ja kõrgharidust nõudvatel töödel 10 000 krooni. Kordan, et sellest vähem maksta oleks Eesti Vabariigis seadusega keelatud. Lisaks mainitule peaks olema meil palju rohkem ka tegevusalade palgaleppeid koos vastavate alammääradega. Et lisaks arstide, õdede ja bussijuhtide palgamääradele saaksime rääkida ka müürsepa, tisleri ja koka aga ka riigiametnike, politseinike ja päästjate palgamääradest.
Siinkohal lihtne näide, et Savisaar tõstab palku ainult sõnades ja ei tee seda tegudes. Arutame Riigikogus 2007 aasta eelarvet ja vähemalt seletuskirja alusel on seal ka mõeldud ametnike palkade tõusule ehk tõuseb palgafond. Mis sellest aga ühel või teisel töötajal kasu on, kui konkreetseid palgaleppeid pole. Nii levivadki kuuldused, et palku tõstetakse ainult ülemustel või et palgatõus puudutab ainult lisatasusid. Neid viimaseid aga võib maksta ja võib ka mitte maksta. Selle asemel, et raisata ära terve tööpäev keskerakondlikul tuututuskonverentsil, oleks nende ministrid võinud teha midagi ka palgatõusu huvides. Näiteks sõlmida leppe politseinike, päästjate ja kõigi riigiametnike palkade kohta. See tõstaks ka tegelikult töötajate palka ja võtaks maha kõik kahtlused.
Savisaar ei oska arvutada
Vähe sellest, keskerakonna poolt juhitud sotsiaalministeeriumist tulevad pidevalt signaalid, et laiendatud palgalepete sõlmimine tuleks üldse ära kaotada. See tähendaks ühelt pool ebaausa konkurentsi suurendamist ja teiselt poolt tänase vähesegi sisulise palgapoliitika mõrva. Kas aga Keskerakond arvutada oskab jääb ikkagi küsimuseks, kui nende valimislubadusi lähemalt vaadata. Ühtpidi lubatakse viia keskmine pension 6000 kroonini ja 50%-ni keskmisest palgast. Selle arvutuse järgi tuleks keskmiseks palgaks aastal 2011 12 000 krooni. Teiselt poolt on aga jälle lubatud kaks korda rohkem, mine sa võta kinni. Minu järeldus on – Savisaar käitub palgapoliitikas elevandida portselanipoes. Tammub ja trallab selles valdkonnas, millest tal pole õrna aimugi. Viimane järeldus ehk uudiskünnist küll ei ületa.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees
Riigikogu liige
Savisaare lubadus ametnike keskmise palga asjus on leidnud käsitlust põhiliselt selles osas, kui palju see maksma läheb ja mis muudatusi see tööturul endaga kaasa toob. Tähelepanuta on jäänud selle lubaduse propagandistlik pool. Sest ükskõik kui suurt keskmist palka võivad poliitikud teile lubada täiesti süüdimatult, kuna keskmise palga saajat füüsiliselt ei ole olemas. Suurem osa töötajatest teenib keskmisest palgast vähem ja väiksem osa töötajatest rohkem.
Keskmise palga saajat polegi
Kui palju keegi teenib, määratakse ära palgalepetes või teenistujate puhul valitsuse määruses. Võtame näiteks riigiteenistuja , kes täna teenib 6000 krooni kuus ehk siis alla keskmise. Ametnike keskmine palk võib tõusta kaks või kolm korda ka siis, kui mainitud ametniku palk on ikka veel 6000 krooni, seda muidugi juhul, kui tema palgaastmestikus midagi ei muudeta.
Töötaja sissetulekute seisukohalt ei oma seega keskmine palk mitte mingit tähendust, kui 101 Riigikogu liiget välja arvata. Neil on tõesti kahjuks töötasu Eesti keskmisega seotud ja Savisaare lubadus on pigem palgalubadus tulevastele Riigikogu liikmetele, mitte aga avaliku sektori töötajatele.
Töötajale tegelikus elus makstav töötasu ei sõltu mitte keskmisest palgast vaid palga alammäärast. Palga alammäär on suurus, millest vähem maksta ei tohi. Seda keelab seadus. Kõige tuntum nendest on üleriigiline alampalga määr, mille suurus sellel aastal on 3000 krooni ja mille suurus järgmiseks aastaks selgub tööandjate ja ametiühingute läbirääkimistel. See nõue kehtib kõigile Eestis tehtavatele töödele. Peale selle kehtivad veel täna Eestis näiteks arstide ja õdede töötasude alammäärad ja ka näiteks bussijuhi töötasu alammäär. Need on kehtestatud laiendatud kollektiivlepingutega ja neid palku tuleb seaduse alusel maksta kõigil Eesti tööandjatel, kes arstile, õele või bussijuhile tööd annavad. Tuleb otsekoheselt öelda, et neid kokku lepitud palga alammäärasid on meil liiga vähe ja riigiametnikel pole seda olemaski. Seetõttu on meil ka palgad madalad ja töötasude tõstmist tuleb alustada mitte keskmise palga lubamisega, mis mitte kellegi palka ei tõsta, vaid palga alammäärade tõstmisega kokkulepete teel.
Tuleb luua palga alammäärad
Sotsiaaldemokraadid leiavad, et lisaks tänasele sisuliselt lihttöödel makstavale kohustuslikule palga alammäärale peab kokku leppima ka oskustööliste palga alammäära ja kõrgharidust nõudvatel töödel makstava palga alammäära. Aastal 2008 võiks palga alammäärad olla lihttöödel 5000 krooni, oskustöödel 8000 krooni ja kõrgharidust nõudvatel töödel 10 000 krooni. Kordan, et sellest vähem maksta oleks Eesti Vabariigis seadusega keelatud. Lisaks mainitule peaks olema meil palju rohkem ka tegevusalade palgaleppeid koos vastavate alammääradega. Et lisaks arstide, õdede ja bussijuhtide palgamääradele saaksime rääkida ka müürsepa, tisleri ja koka aga ka riigiametnike, politseinike ja päästjate palgamääradest.
Siinkohal lihtne näide, et Savisaar tõstab palku ainult sõnades ja ei tee seda tegudes. Arutame Riigikogus 2007 aasta eelarvet ja vähemalt seletuskirja alusel on seal ka mõeldud ametnike palkade tõusule ehk tõuseb palgafond. Mis sellest aga ühel või teisel töötajal kasu on, kui konkreetseid palgaleppeid pole. Nii levivadki kuuldused, et palku tõstetakse ainult ülemustel või et palgatõus puudutab ainult lisatasusid. Neid viimaseid aga võib maksta ja võib ka mitte maksta. Selle asemel, et raisata ära terve tööpäev keskerakondlikul tuututuskonverentsil, oleks nende ministrid võinud teha midagi ka palgatõusu huvides. Näiteks sõlmida leppe politseinike, päästjate ja kõigi riigiametnike palkade kohta. See tõstaks ka tegelikult töötajate palka ja võtaks maha kõik kahtlused.
Savisaar ei oska arvutada
Vähe sellest, keskerakonna poolt juhitud sotsiaalministeeriumist tulevad pidevalt signaalid, et laiendatud palgalepete sõlmimine tuleks üldse ära kaotada. See tähendaks ühelt pool ebaausa konkurentsi suurendamist ja teiselt poolt tänase vähesegi sisulise palgapoliitika mõrva. Kas aga Keskerakond arvutada oskab jääb ikkagi küsimuseks, kui nende valimislubadusi lähemalt vaadata. Ühtpidi lubatakse viia keskmine pension 6000 kroonini ja 50%-ni keskmisest palgast. Selle arvutuse järgi tuleks keskmiseks palgaks aastal 2011 12 000 krooni. Teiselt poolt on aga jälle lubatud kaks korda rohkem, mine sa võta kinni. Minu järeldus on – Savisaar käitub palgapoliitikas elevandida portselanipoes. Tammub ja trallab selles valdkonnas, millest tal pole õrna aimugi. Viimane järeldus ehk uudiskünnist küll ei ületa.
posted by Triinu at 12/13/2006
0 Comments:
Post a Comment
<< Home