RIINA VEIDENBAUM: Haridus peab olema kättesaadav kõigile

Riina Veidenbaum
Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Alus lapse kasvatamisele ja õpetamisele luuakse tulevaste lapsevanemate endi lapsepõlves. Hiina vanasõna ütleb, et last kasvatada on tunduvalt keerulisem kui riiki valitseda.

Iga inimene on erinev, kuid kõigil meil on õigustatud ootus olla võrdselt koheldud. Haridusvõimalused peavad olema võrdsed kõigile sõltumata õppija võimetest, elukohast ja rahakotist. Alusharidus on kõige alus. Eesti riik nõuab lasteaiaõpetajatelt vastamist kvalifikatsiooninõuetele, kuid tänaseni ei ole lasteaedades töötavad õpetajad ja kooliõpetajad võrdselt kohelnud. Lasteaias ja koolis töötavate kõrgharidusega spetsialistide palgad ja puhkused on erinevad. Eestis kujunenud olukorda, kus lasteaiaõpetajatel erinevates kohalikes omavalitsustes on palgad üle kahe korra erinevad, ei saa pidada normaalseks. Sotsiaaldemokraatide poolt pakutav lahendus on üks – lasteaiaõpetajate palgakulud tuleb katta riigieelarvest nagu kooliõpetajate palgadki ja võrdustada koolides töötavate õpetajate palkadega. See on esimene samm väärtustamaks lasteaiaõpetajate töö kaudu lapse arengu olulist perioodi.

Sündide kasv rõõmustab meid kõiki, samas iga aastaga rikkamaks muutuvas Eestis ei ole kõigile soovijatele tagatud sõime- ja lasteaiakohad. Kohalikud omavalitsused on jäetud probleemi lahendamisel üksi. Makstes riigieelarvest sihtotstarbeliselt lasteaiaõpetajate palgad, jääb kohalike omavalitsuste eelarvetesse raha lasteaedade tingimuste parandamiseks ja vajadusel uute rühmade loomiseks.

Põhiseaduse kohaselt on meil põhiharidus tasuta, seda nõuet ei ole valitsuskoalitsioonid tänaseni täies mahus täitnud. Turumajandusest tingitud kihistumise tõttu on paljud lapsevanemad raskustes aasta-aastalt kallinevate töövihikute, kunstiõpetuse õppevahendite ja kehalise kasvatuse tundides vajalike sporditarvete muretsemisega põhikoolis õppivatele lastele. Sotsiaaldemokraadid viivad ellu Põhiseadusega kehtestatud tasuta põhihariduse nõude - õppijad hakkavad saama tasuta õppevahendeid. Kavas on tasuda riigieelarvest keskhariduse omandamisega seotud kulud, seada sisse tasuta koolilõuna gümnaasiumi lõpuni.

Ei ole erinevust, kas kool on väike või suur, oluline on, et õpilane saaks tema võimetest lähtuvalt parima hariduse. Senine riiklik hariduspoliitika on süvendanud ebavõrdsust, vähenenud on keskustest kaugemal elavate laste haridusvõimalused. Samas sõltub palju ka konkreetsest kooliperest. Viimase 12 aasta kogemustele tuginedes võin kinnitada, et kui õpetajad teevad südamega oma igapäevatööd, kui kooliuksed on avatud peale õppetunde ning kool toimibki kohaliku elu keskusena, ei mõtle kooliomanik ka rahaliselt keerulisematel aegadel kooli sulgemisele. Arutlusel olev koolide uus rahastamismudel vajab maaomavalitsuste poolset põhjalikku analüüsi ja õpilastele võrdseid haridusvõimalusi kindlustavaid ettepanekuid.

Aastaid on räägitud huvihariduse olulisusest lapse igakülgsel arendamisel, rääkimise tulemused riigieelarves aga tänaseni ei kajastu. On ebaõiglane, et huviharidusest osasaamine sõltub õpilase elukohast ja lapsevanemate rahalistest võimalustest. Kohalike omavalitsuste poolsed toetused on erinevad. Oluliseks toeks võrdsete võimaluste tagamisel on riigipoolsete toetavate tingimuste loomine. Sotsiaaldemokraatid kindlustavad põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õpilastele tasuta huvihariduse kahe nädalatunni ulatuses avades kõikide koolimajade uksed 7-st 18-ni.

Oma kõrgkooliõpingute eest ise tasuma pidavatel noortel tuleb igapäevaeluga toimetulekuks nii õppida kui ka täiskoormusega töötada. Pikeneb õpiaeg ja suureneb tõenäosus õpingud katkestada. Vaja on riiklikku toetussüsteemi, mis võimaldaks üliõpilastel õppetööle täielikult pühenduda. Sotsiaaldemokraadid on otsustanud luua tingimused üliõpilastele õpingute nominaalajaga lõpetamiseks, selleks tagatakse riiklik koolitustellimus vähemalt 60%-le keskhariduse omandanutest, kindlustades nominaalajaga edasijõudnud üliõpilased õppetoetusega 2000 krooni kuus ja edukamatele veel täiendavalt 1000 krooni kuus. Kavas on välja töötada üliõpilaste eluasemetoetuse ja transporditoetuse kava.
Eesti vajab murrangut täiskasvanuhariduses - kui meil õpib täiskasvanute hariduse süsteemis 6% töövõimelistest inimestest, siis Skandinaavia maades üle 20%. Oleme seadnud eesmärgiks suurendada aastaks 2010 täiskasvanuhariduses osalejate osakaalu 6%-lt 12,5%-ni.

Eesti on ühiseks koduks erinevatest rahvustest inimestele, meid on vähe, igaüks on oluline, väärtustame õppimist ja õpetamist, hoolime igaühest - nii tagame Eesti jätkusuutlikku arengu.
Riina Veidenbaum
Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Alus lapse kasvatamisele ja õpetamisele luuakse tulevaste lapsevanemate endi lapsepõlves. Hiina vanasõna ütleb, et last kasvatada on tunduvalt keerulisem kui riiki valitseda.

Iga inimene on erinev, kuid kõigil meil on õigustatud ootus olla võrdselt koheldud. Haridusvõimalused peavad olema võrdsed kõigile sõltumata õppija võimetest, elukohast ja rahakotist. Alusharidus on kõige alus. Eesti riik nõuab lasteaiaõpetajatelt vastamist kvalifikatsiooninõuetele, kuid tänaseni ei ole lasteaedades töötavad õpetajad ja kooliõpetajad võrdselt kohelnud. Lasteaias ja koolis töötavate kõrgharidusega spetsialistide palgad ja puhkused on erinevad. Eestis kujunenud olukorda, kus lasteaiaõpetajatel erinevates kohalikes omavalitsustes on palgad üle kahe korra erinevad, ei saa pidada normaalseks. Sotsiaaldemokraatide poolt pakutav lahendus on üks – lasteaiaõpetajate palgakulud tuleb katta riigieelarvest nagu kooliõpetajate palgadki ja võrdustada koolides töötavate õpetajate palkadega. See on esimene samm väärtustamaks lasteaiaõpetajate töö kaudu lapse arengu olulist perioodi.

Sündide kasv rõõmustab meid kõiki, samas iga aastaga rikkamaks muutuvas Eestis ei ole kõigile soovijatele tagatud sõime- ja lasteaiakohad. Kohalikud omavalitsused on jäetud probleemi lahendamisel üksi. Makstes riigieelarvest sihtotstarbeliselt lasteaiaõpetajate palgad, jääb kohalike omavalitsuste eelarvetesse raha lasteaedade tingimuste parandamiseks ja vajadusel uute rühmade loomiseks.

Põhiseaduse kohaselt on meil põhiharidus tasuta, seda nõuet ei ole valitsuskoalitsioonid tänaseni täies mahus täitnud. Turumajandusest tingitud kihistumise tõttu on paljud lapsevanemad raskustes aasta-aastalt kallinevate töövihikute, kunstiõpetuse õppevahendite ja kehalise kasvatuse tundides vajalike sporditarvete muretsemisega põhikoolis õppivatele lastele. Sotsiaaldemokraadid viivad ellu Põhiseadusega kehtestatud tasuta põhihariduse nõude - õppijad hakkavad saama tasuta õppevahendeid. Kavas on tasuda riigieelarvest keskhariduse omandamisega seotud kulud, seada sisse tasuta koolilõuna gümnaasiumi lõpuni.

Ei ole erinevust, kas kool on väike või suur, oluline on, et õpilane saaks tema võimetest lähtuvalt parima hariduse. Senine riiklik hariduspoliitika on süvendanud ebavõrdsust, vähenenud on keskustest kaugemal elavate laste haridusvõimalused. Samas sõltub palju ka konkreetsest kooliperest. Viimase 12 aasta kogemustele tuginedes võin kinnitada, et kui õpetajad teevad südamega oma igapäevatööd, kui kooliuksed on avatud peale õppetunde ning kool toimibki kohaliku elu keskusena, ei mõtle kooliomanik ka rahaliselt keerulisematel aegadel kooli sulgemisele. Arutlusel olev koolide uus rahastamismudel vajab maaomavalitsuste poolset põhjalikku analüüsi ja õpilastele võrdseid haridusvõimalusi kindlustavaid ettepanekuid.

Aastaid on räägitud huvihariduse olulisusest lapse igakülgsel arendamisel, rääkimise tulemused riigieelarves aga tänaseni ei kajastu. On ebaõiglane, et huviharidusest osasaamine sõltub õpilase elukohast ja lapsevanemate rahalistest võimalustest. Kohalike omavalitsuste poolsed toetused on erinevad. Oluliseks toeks võrdsete võimaluste tagamisel on riigipoolsete toetavate tingimuste loomine. Sotsiaaldemokraatid kindlustavad põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õpilastele tasuta huvihariduse kahe nädalatunni ulatuses avades kõikide koolimajade uksed 7-st 18-ni.

Oma kõrgkooliõpingute eest ise tasuma pidavatel noortel tuleb igapäevaeluga toimetulekuks nii õppida kui ka täiskoormusega töötada. Pikeneb õpiaeg ja suureneb tõenäosus õpingud katkestada. Vaja on riiklikku toetussüsteemi, mis võimaldaks üliõpilastel õppetööle täielikult pühenduda. Sotsiaaldemokraadid on otsustanud luua tingimused üliõpilastele õpingute nominaalajaga lõpetamiseks, selleks tagatakse riiklik koolitustellimus vähemalt 60%-le keskhariduse omandanutest, kindlustades nominaalajaga edasijõudnud üliõpilased õppetoetusega 2000 krooni kuus ja edukamatele veel täiendavalt 1000 krooni kuus. Kavas on välja töötada üliõpilaste eluasemetoetuse ja transporditoetuse kava.
Eesti vajab murrangut täiskasvanuhariduses - kui meil õpib täiskasvanute hariduse süsteemis 6% töövõimelistest inimestest, siis Skandinaavia maades üle 20%. Oleme seadnud eesmärgiks suurendada aastaks 2010 täiskasvanuhariduses osalejate osakaalu 6%-lt 12,5%-ni.

Eesti on ühiseks koduks erinevatest rahvustest inimestele, meid on vähe, igaüks on oluline, väärtustame õppimist ja õpetamist, hoolime igaühest - nii tagame Eesti jätkusuutlikku arengu.