PÄRNITS: Kas Lääne-Virumaale tuleb põlevkivikaevandus?

Kadi Pärnits
Riigikogu liige
Sotsiaaldemokraat

Pärast Sonda, Maidla ja Rägavere mail põlevkivikaevanduse vastu kogutud osa allkirjade üleandmist keskkonnaministeeriumile on Riigikogu keskkonnakomisjon rääkinud kaevanduse teemal kohalike omavalitsuste esindajatega ja keskkonnaministriga. Olen saanud keskkonnaminister Villu Reiljanilt vastuse oma kirjalikule küsimusele ja ka ministri põhjaliku suulise vastuse Riigikogu suures saalis. Mis siis tulemuseks on? Minister rõõmustab asja venimise üle.

Asjaga venitatakse
Et nimetatud uuringuväljale on esitanud põlevkivi kaevamiseks avalduse kaks kaevandajat, VKG Aidu Oil ja OÜ Merko, siis soovib ministeerium teha arendaja osas avaliku enampakkumise. OÜ Merko on aga arvamusel, et enampakkumist vaja teha ei ole: kes oli kiirem kaeveloa taotluse esitaja, see saab ka kaevandada. Ja et OÜ Merko oli kiirem, siis on OÜ Merko keskkonnaministeeriumi kohtusse kaevanud. Minister on sellise asjade käigu üle silmnähtavalt rõõmus, üteldes koguni Riigikogu saalis, et “võin kerge südamega siit ära minna, sest protsessid on nii pikad, et minul ei ole vaja ei ühele ega teisele paberile allkirja anda”.
Ministri rõõmsat meelt on võimalik mõista. Kohalike inimeste, omavalitsuste ja ka poliitiline surve ei tee kõige meeldivamaks otsustamist kaeveloa andmise üle Sonda, Maidla, Rägavere aladel. Allkirjade kogumine ja avalik vastuseis on niipalju aidanud, et huvi anda kiiresti luba kaevandamiseks ministril ei ole.
Endiselt on minister aga seisukohal, et kuigi ilma eelneva uuringuta sai nimetatud kaevanduse Lääne-Viru põlevkivi osa passiivsest varust aktiivseks kuulutada, siis vastupidist saab teha vaid keskkonnamõju uuringu alusel.
Endiselt korrutab minister, et riik keskkonnaministeeriumi näol ei saa uurida, kas Pandivere joogiveevaru külje alla planeeritav kaevandus on nii Virumaa kui ka Jõgeva ja Koeru suunas ohtlik või mitte, kas sealne diktüoneema kiltkivi radioaktiivsus hakkab ümbrust ohustama või mitte, sest uurida kaevanduse keskkonnamõjusid saavat vaid kaevandaja.
Pealegi pole keskkonnaministeeriumil selleks raha. Samas toetab aga minister (nõus ka rahastama) valdade poolt ühiselt tellitavat keskkonnamõju uuringut, mis oleks vastukaaluks kaevandaja tellitud uuringule, sest viimane ei pruugi olla sõltumatu.
Kogu selles küsimuses käitub minister küll nagu sõltumatu välisvaatleja, kes justkui tunnistab, et põlevkiviõli tootmiseks varude laialijagamist soodustav seadus on absurdne ja keskkonnamõju uuringu tegemise kord ei ole usaldusväärne, aga olukorra lahendamiseks ja riigipoolse vastutuse võtmiseks ettepanekuid Riigikogule ei tee.
Et täna poetakse uue kaevanduse avamise küsimuses keskkonnamõju uuringu taha, mida saab teha üksnes kaevandaja, siis tuleb seadust muuta.
Eesmärgiga, et kui kunagi kohtuasjad selle kaeveala osas lõppevad, telliks keskkonnamõju uuringu riik.
Sellise muudatusega oli nõus Riigikogu keskkonnakomisjoni eelmine esimees Jürgen Ligi. Loodan, et on ka tänane, sest sellise muudatuse ma Riigikogule esitan.
Siis on lootust, et uuringu tulemus – kas kaevanduse tekitatud keskkonnakahju on võimalik korvata või mitte - on objektiivsem kui kaevandaja tellitu. Ka on siis uuringu rakendamise osas konkreetne vastutaja ministeeriumi näol jätkuvalt olemas.
Jätta kõikide kaevanduse mõjude eest vastutavaks kaevandaja on jabur. Kust küsida kõlblikku joogivett, kui kaevandaja viie aasta pärast Lääne-Virumaalt lahkub? Kui üha uued äriühingud tahavad kaevandusi avada, nagu on seeni pärast vihma, siis senine keskkonnamõjude uurimise kord ei saa enam kehtida.

Probleem on laiem
Hoolimata Rägavere valla ja Ida-Virumaa omavalitsuste ettepanekust, ei ole valitsuskoalitsioonil plaanis vastavat Riigikogu uurimiskomisjoni moodustada.
Küll tegelevad aga keskkonna-, majandus- ja rahandusministeerium põlevkivi kasutamise riikliku arengukava eelnõu koostamisega, mis saaks olla aluseks põlevkiviressursi otstarbekamale kasutamisele.
Selle kava põhjal tehtavad seadusemuudatused peavad vastama ka küsimusele, kas uusi põlevkivikaevandusi avatakse ka juhul, kui on vaja ressurssi elektri tootmiseks, või on riigi huvi endiselt uute kaevealade avamine laialdasemaks põlevkiviõli tootmiseks.
Kava koostamisest hoolimata aga uute kaevelubade menetlemist ei peatata. Siit tekib küsimus: kui kavas tõmmatakse pidurit seni kavandatud kaevanduste avamisele, aga vastavad taotlused on juba vastu võetud, siis mil moel on võimalik tagasiulatuvalt seda n-ö jagamist tühistada?
Keskkonnaminister vastas sellele Riigikogus, et siin pole jagatud veel midagi. Kui nii, siis nii. Miski pole võimatu. Asi on paljuski poliitilises tahtes. Kava tegemine on oluline ja sel tuleb silm peal hoida.