KREITZBERG: Riie ei riku meest

Peeter Kreitzberg
Endine haridusminister

Lugesin mitu korda Liisa Pakosta koolivormi vastu võitlevat artiklit (ÕL, 31.10 2006). Kuna tegemist on Lastevanemate Liidu esindajaga ei suuda ma uskuda, et nii jaburat rünnakut võib alustada üks laste õiguste eest võitleja. Põhjus võib olla muidugi selles, et artikli autor on ühe tuntud erakonna aktivist, kes nähtavasti maskeerub lapsi kaitsvasse rüüsse ja on alustanud valimisvõitlust.
Liisa Pakosta võitleb kõigile ühesuguse koolivormi vastu, mis olevat sotsiaaldemokraatide kuri plaan kaotada lastevahelised individuaalsed erinevused ning suruda maha nende loovus, tarkus ja vabadus. Kirg muuta koolivormi kasutuselevõtmine karikatuuriks on olnud nii suur, et lugupeetud oponent ei vaevunud isegi süvenema, millest sotsiaaldemokraadid tegelikult räägivad. Me pole välja pakkunud kõigile ühesugust, kõigis kooliastmetes kantavat üle-Eestilist koolivormi. Meie ettekujutus koolivormist on hoopis teistsugune.

Otsustajaks kooli hoolekogu
Sotsiaaldemokraatide nägemuses otsustaks iga kooli hoolekogu, kas ja milline koolivorm kasutusele võtta. Soovi korral võiksid isegi igal kooliastmel olla teatud erisused. Lõppudelõpuks poleks midagi katki, kui koolivorm sisaldaks teatud rahvussümboolikat. Pigem vastupidi. Püüame välja selgitada kuivõrd vastuvõetav võiks olla koolivormi kasutuselevõtt algkoolis, põhikoolis ja gümnaasiumis. Täiesti võimalik, et enam toetatakse koolivormi kasutuselevõttu alg- ja põhikoolis kui gümnaasiumiastmes. Igal juhul on sotsiaaldemokraatide senised kohtumised erineva kooliastme õpilastega näidanud koolivormi pooldavat suhtumist.
Ah, et koolivorm läheb kallimaks kui kaltsukast ostetud riided? Kui lugupeetud oponent arvab, et laste riided olgu millised tahes, peaasi et vaesematele hästi odavad, siis on raske aru saada, milles seisneb tema enda poolt esiletõstetud vajadus austada kõiki lapsi. Lisaks pidavat koolivorm olema keskkonnale ohtlik. Mõelda vaid kui paljud õmblusettevõtted hakkavad korraga õmblema ja jäätmeid tootma. Pealegi visatakse kasutatud rõivad ära. Oskan öelda vaid üht. Ka praegused riided ju õmmeldakse, kantakse ja visatakse lõpuks ära. Seejuures ehk suuremaidki keskkonnajäätmeid tekitades.
Eesti kliima ei soosivat koolivormi. Jääb mulje, et sotsiaaldemokraadid keelavad lastel peale koolivormi kasutuselevõttu villaste sokkide, mantlite, sallide ja sooja mütsi kandmise. Kinnitan kõigile, et nii loovat mõtet pole meil küll pähe tulnud. Kõige tipuks süüdistab proua Pakosta meid kavas võtta kasutusele sünteetilised rõivad ja ahistada seeläbi tundlikke lapsi. Tema kurvastuseks pean nentima, et ka selline mõte pole meid siiani külastanud.

Loob ühistunde
Vaatamata kriitikanooltele pole kahtlust, et koolivormi idee on Eestis taas populaarsust kogumas. Väidetavalt aitas just koolivorm sõjaeelses Eestis kaasa kooli patriotismi kujundamisele ning oli õpilastele au- ja uhkuseasi. Tänasel päeval on koolivormi kasutusele võtnud mitmed koolid nagu Audentese Erakool, Prantsuse Lütseum, Inglise Kolledž, Tallinna Vanalinna Haridusgümnaasium, Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium, Raudna Põhikool, Viimsi Kool. Soovitan proua Pakostal esitada eelnimetatud koolide juhtidele ja lapsevanematele üleskutse lõpetada laste ahistamine ja loovuse allasurumine.
Koolivorm loob oma kooli tunde. Koolivorm distsiplineerib õpilast nii koolimajas kui väljaspool seda ja tekitab õpilastes ühtekuuluvust. Koolivorm vabastab lapsed riietumisvõistlusest ja teeb vanemate elu riiete ostmisel lihtsamaks. Lisaks pole õpilastel vaja hommikuti mõelda, mida küll selga panna.

Vormi võiks maksta riik
Sotsiaaldemokraadid suhtuvad koolivormi kasutuselevõttu igati positiivselt. Oleme ühte meelt rahvusliku koolivormi idee autori Anu Rauaga ja leiame, et koolivorm peaks kajastama rahvuslikku eripära, aga ka paikkonna ja kooli sümboolikat. Lisaks võiks kooliastmetelgi erisused olla. Kindlasti ei peaks koolivorm olema kõikidele koolidele kohustuslik. Koolivormi kasutuselevõtmise otsus jääks kooli hoolekogu teha, arvestades seejuures ka õpilaste arvamust. Koolivormi eest võiks kas osaliselt või täies ulatuses tasuda riik, mis aitaks parandada hariduslike võimaluste võrdsust.
Ühes olen proua Pakostaga siiski ühel meelel - väärtust tuleb näha igas lapses. Lisaksin juurde. Ka neis, kelle vanematel pole võimalust saata last kooli konkureerimaks seal toimuvas riietumisvõistluses ja kes seetõttu osutuvad nii mõnigi kord tõrjutuks või halvemal juhul lausa koolivägivalla ohvriks. Kui lapse põhiline eripära ja väärtus on tema riietuses, siis sellele küll kaasa aplodeerida pole võimalik.
Leian, et kõik arutelud koolivormi kasutuselevõtu kohta on veel algfaasis. Kindlasti peaksid siin rohkem sõna sekka ütlema lapsevanemad ja õpilased.