PÄRNITS: Eakad peavad saama väärikalt vananeda
Kadi Pärnits
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees
Sotsiaaldemokraat
Eakate sotsiaalne kaitse koosneb õige mitmest valdkonnast. Vaadates meie majanduse väga edukat arengut ei peaks me sotsiaalse kaitse juures rääkima minimaalsest tasemest, vaid tasemest, mis tagab väärika vananemise.
Pensionid siduda keskmise palgaga
Eakate sotsiaalse kaitse keskmes on pension. Kui tõuseb palk, peab tõusma ka pension. Me oleme oma vanemaealiste ees võlgu selle seadusemuudatuse, et igal aastal tõuseksid pensionid vähemalt keskmise palga tõusu osa. Indeks, mis pensionide küllaldast kasvu tagaks, on vananenud. Kui meil õnnestuks järgmisest aastast pensione indekseerida keskmise palga kasvu võrra, tõuseksid pensionid 14 %, kui ei. siis vaid 9%. Sotsiaaldemokraadid on kordi nimetatud eelnõud Riigikogus esitanud, valitsuskoalitsioon pole seda aga toetanud. Kui see järgmisest aastast õnnestuks kehtestada, oleks aastaks 2010 pensioni suurus 5000 krooni. Ja seda sõltumata sellest, kes on võimul. Selline keskmise palga kordaja välistaks poliitikute manipulatsiooni stiilis „valite meid – saate pensionitõusu”. See on häbiväärne jutt. Seaduses kirjas olev automaatne kordaja, mis ei sõltu poliitikute suvast, oleks meie vanemaealiste suhtes aus käitumine. Nüüd tekib küsimus: kas järgmisel aastal oleks vaja lisaks indekseerimisele veel ekstra pensionide lisatõusu. Nimelt tõuseb järgmisel aastal 1. juulist kütte käibemaks 5 % asemel 18 % -ni. Kuna tänane valitsus ei ole loonud mingit korda, et soojatootjatele toetusi maksta, läheb pensionitõus talvehakul toasooja hinna kasvule. Siin tuleb pensionilisa, mitte väiksem kui sel aastal, lisaks indeksile juurde planeerida. Mul on siiralt kahju, et valitsus ees seisvat kulude tõusu katta ei taha. Ma ütlen ausalt, et ei ole mõtet välislaenu, milleks on 1,6 miljardit krooni, järgmisel aastal kiirendatud korras tagasi maksta, kui küttearvete probleemid jäävad lahendamata. Meil on madalaim laenukoormus Euroopa riikide seas. Pensionisüsteem vajab reformi ka aastakoefitsendi arvutamise osas. Alampalga eest töötatud aasta annab vaid 0,3 pensioniaastat ja see tähendab tulevikus suurele osale inimestele vaid rahvapensioni. Mis siis, et terve elu on ära rügatud. Aastakoefitsendi arvutamise süsteem on aegunud. Mõõdupuuks ei tule võtta keskmist palka (enamus seda ei saa) vaid mediaanpalk ja see teeks pensionide arvutamise inimese jaoks, kes saab väiskemat palka kui keskmine, õiglasemaks.
Kulukad ravimid
Rääkides sotsiaalsest kaistest ei saa kuidagi mööda veel ühest kulukast artiklist ostukorvis – ravimitest. Kuna nende hinnad pole veel Euroopa tasemel, jätkavad need tõusu ja kuna elu läheb edasi, soovivad inimesed ka paremaid ravimeid. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et tänane täiendava ravimihüvitise süsteem vajab parandamist. Kehtiv süsteem hüvitab teatud osa kuludest neile, kes kulutavad retseptiravimitele üle 6000 krooni aastas. Et valdava osa inimeste kulutused ravimitele jäävad alla 6000 krooni aastas, siis kehtiv hüvitiste süsteem enamikku inimestest ei rahulda. Sotsiaaldemokraatide ettepanek on hüvitada töövõimetuspensionäridele ja vähemalt 63-aastastele inimestele kuni 1000 retseptiga ravimitele aastas.
Alarahastatud tervishoid
Sotsiaalse kaitse oluline osa on tervishoiuteenuse kättesaadavus. Tervishoiu pikaaegne alarahastatus ja vähene riigieelarveline osalus selles on toonud meile pikad ravijärjekorrad ja puuduvad arstid. Valitsuse poolt ei ole tänini pikaaegseid lahendusi välja pakutud. Igas maakonnas peaks kõik elementaarsed eriarstid olemas olema, keerulisematel käikudel Tallinna ja Tartu tuleks vähekindlustatud inimestel kulud kompenseerida nii nagu muu maailm seda teeb. Täna tekitab probleeme 5000 krooni eest aastas rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus puuetega inimestel. Hea on see, et selle aasta lisaeelarve võimaldab järjekorrad likvideerida ja usun, et järgnevatel aastatel sellist jama, mis sel aastal, ei kordu. Küll aga ei saa me kännu tagant välja puuetega inimeste toetuste tõstmist. Järgmine aastal tuleb jälle leppida 400 krooniga, abivahendite osas ei ole ette näha samuti eelarvetõusu. Suur majandusedu paneb selles osas küll kukalt kratsima - kuidas see küll inimesteni jõuab. Valituse poliitika - miljardi eelarve krooni reservi panek ja 1,6 miljardi välislaenu kiirendatud korras tagasi maksmine - toimub küll abi vajavate inimeste arvelt.
Hooldusravi vaelapse rollis
Hooldusravi, hooldekodude ja pansionaatide küsimus vajab sotsiaalse kaitse valdkonnas kiireid lahendusi. Tingimused on kehvad, järjekorrad pikad ja nendegi kohtade eest maksmine käib peredel üle jõud. See, et meil oleks head hooldusravi on väärt meie inimesed ja seda nõuab euroopalik sotsiaalpoliitika. Mul on kahju, et valitsus nii olulise asjaga ei tegele. Oleme sotsiaaldemokraatide programmis tõstnud selle küsimuse tõsiselt esile. Vajalik on juurutada nö neljapoolse rahastamise süsteem, milles osaleksid riik, haigekassa, omavalitsus ja väiksemas osas inimene ise. Anname aru, et see teema ei kuulu rubriiki „500 krooni sulle - hääled mulle”. Aga see on jube, kui valitsus tegeleb asjadega, mis on kerged ja populaarsed. Ilma korraliku hooldussüsteemita ei ole väärikat vananemist.
Tööhõive kõrge
Viimasena tahaksin märkida ära vanemaealiste tööhõive. Eestis on vanemaealiste tööhõive kõrgem euroopa keskmisest. Meie inimesed töötavad aastajagu kauem kui euroopa eakaaslased. Eestlased lahkuvad tööhõivest keskmiselt 61-aastaselt. Põhjus on siin peamiselt madalas pensionis. Viimasel aastal on vanemate inimeste tööhõive veelgi tõsusnud. Siin aitab kaasa see, et noorte kultus hakkab üle minema, noored on kümnete tuhandete kaupa lahkunud mujale tööle. Riigi seisukohalt ütlen, et me oleme igati seda meelt, et vanemaealised inimesed töötaksid ja end hästi tunneksid. Vaatama sellele, et hõive on vanemaealiste osas üsna hea, on nende diskrimineerimist nii tööandja kui tööturu reeglite osas toimunud palju. Äsja tühistati sotsiaaldemokraatide algatusel keeld vanuse tõttu vallandamise kohta. Töölepingu seaduses seisab nüüd ees sama keelu tühistamine ka avalikus teenistuse. Oleme seisukohal, et ka tööturuteenuseid (koolitust, töövahendust) tuleb osutada inimestele sõltumata vanusest. Inimese seisukohast peaks pension olema muidugi nii suur, et tööd teha vaja poleks. Kes tahab, saab teha, kes ei taha, ei tee. Siit kerkib kohe küsimus ka pensioni ea kohta. Selle kohta ütlen, et kuna tervelt elatud eluaastad on meie inimestel üks madalamaid Euroopas ja alles 2015. aastaks on võetud eesmärgiks, et tervelt elatud eluaastaid oleks meestel 60 ja naistel 70 aastat, ei tasu pensioniea tõusust meil rääkida. Pensioniea tõstmine selliste oludes ei ole tõsine jutt.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees
Sotsiaaldemokraat
Eakate sotsiaalne kaitse koosneb õige mitmest valdkonnast. Vaadates meie majanduse väga edukat arengut ei peaks me sotsiaalse kaitse juures rääkima minimaalsest tasemest, vaid tasemest, mis tagab väärika vananemise.
Pensionid siduda keskmise palgaga
Eakate sotsiaalse kaitse keskmes on pension. Kui tõuseb palk, peab tõusma ka pension. Me oleme oma vanemaealiste ees võlgu selle seadusemuudatuse, et igal aastal tõuseksid pensionid vähemalt keskmise palga tõusu osa. Indeks, mis pensionide küllaldast kasvu tagaks, on vananenud. Kui meil õnnestuks järgmisest aastast pensione indekseerida keskmise palga kasvu võrra, tõuseksid pensionid 14 %, kui ei. siis vaid 9%. Sotsiaaldemokraadid on kordi nimetatud eelnõud Riigikogus esitanud, valitsuskoalitsioon pole seda aga toetanud. Kui see järgmisest aastast õnnestuks kehtestada, oleks aastaks 2010 pensioni suurus 5000 krooni. Ja seda sõltumata sellest, kes on võimul. Selline keskmise palga kordaja välistaks poliitikute manipulatsiooni stiilis „valite meid – saate pensionitõusu”. See on häbiväärne jutt. Seaduses kirjas olev automaatne kordaja, mis ei sõltu poliitikute suvast, oleks meie vanemaealiste suhtes aus käitumine. Nüüd tekib küsimus: kas järgmisel aastal oleks vaja lisaks indekseerimisele veel ekstra pensionide lisatõusu. Nimelt tõuseb järgmisel aastal 1. juulist kütte käibemaks 5 % asemel 18 % -ni. Kuna tänane valitsus ei ole loonud mingit korda, et soojatootjatele toetusi maksta, läheb pensionitõus talvehakul toasooja hinna kasvule. Siin tuleb pensionilisa, mitte väiksem kui sel aastal, lisaks indeksile juurde planeerida. Mul on siiralt kahju, et valitsus ees seisvat kulude tõusu katta ei taha. Ma ütlen ausalt, et ei ole mõtet välislaenu, milleks on 1,6 miljardit krooni, järgmisel aastal kiirendatud korras tagasi maksta, kui küttearvete probleemid jäävad lahendamata. Meil on madalaim laenukoormus Euroopa riikide seas. Pensionisüsteem vajab reformi ka aastakoefitsendi arvutamise osas. Alampalga eest töötatud aasta annab vaid 0,3 pensioniaastat ja see tähendab tulevikus suurele osale inimestele vaid rahvapensioni. Mis siis, et terve elu on ära rügatud. Aastakoefitsendi arvutamise süsteem on aegunud. Mõõdupuuks ei tule võtta keskmist palka (enamus seda ei saa) vaid mediaanpalk ja see teeks pensionide arvutamise inimese jaoks, kes saab väiskemat palka kui keskmine, õiglasemaks.
Kulukad ravimid
Rääkides sotsiaalsest kaistest ei saa kuidagi mööda veel ühest kulukast artiklist ostukorvis – ravimitest. Kuna nende hinnad pole veel Euroopa tasemel, jätkavad need tõusu ja kuna elu läheb edasi, soovivad inimesed ka paremaid ravimeid. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et tänane täiendava ravimihüvitise süsteem vajab parandamist. Kehtiv süsteem hüvitab teatud osa kuludest neile, kes kulutavad retseptiravimitele üle 6000 krooni aastas. Et valdava osa inimeste kulutused ravimitele jäävad alla 6000 krooni aastas, siis kehtiv hüvitiste süsteem enamikku inimestest ei rahulda. Sotsiaaldemokraatide ettepanek on hüvitada töövõimetuspensionäridele ja vähemalt 63-aastastele inimestele kuni 1000 retseptiga ravimitele aastas.
Alarahastatud tervishoid
Sotsiaalse kaitse oluline osa on tervishoiuteenuse kättesaadavus. Tervishoiu pikaaegne alarahastatus ja vähene riigieelarveline osalus selles on toonud meile pikad ravijärjekorrad ja puuduvad arstid. Valitsuse poolt ei ole tänini pikaaegseid lahendusi välja pakutud. Igas maakonnas peaks kõik elementaarsed eriarstid olemas olema, keerulisematel käikudel Tallinna ja Tartu tuleks vähekindlustatud inimestel kulud kompenseerida nii nagu muu maailm seda teeb. Täna tekitab probleeme 5000 krooni eest aastas rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus puuetega inimestel. Hea on see, et selle aasta lisaeelarve võimaldab järjekorrad likvideerida ja usun, et järgnevatel aastatel sellist jama, mis sel aastal, ei kordu. Küll aga ei saa me kännu tagant välja puuetega inimeste toetuste tõstmist. Järgmine aastal tuleb jälle leppida 400 krooniga, abivahendite osas ei ole ette näha samuti eelarvetõusu. Suur majandusedu paneb selles osas küll kukalt kratsima - kuidas see küll inimesteni jõuab. Valituse poliitika - miljardi eelarve krooni reservi panek ja 1,6 miljardi välislaenu kiirendatud korras tagasi maksmine - toimub küll abi vajavate inimeste arvelt.
Hooldusravi vaelapse rollis
Hooldusravi, hooldekodude ja pansionaatide küsimus vajab sotsiaalse kaitse valdkonnas kiireid lahendusi. Tingimused on kehvad, järjekorrad pikad ja nendegi kohtade eest maksmine käib peredel üle jõud. See, et meil oleks head hooldusravi on väärt meie inimesed ja seda nõuab euroopalik sotsiaalpoliitika. Mul on kahju, et valitsus nii olulise asjaga ei tegele. Oleme sotsiaaldemokraatide programmis tõstnud selle küsimuse tõsiselt esile. Vajalik on juurutada nö neljapoolse rahastamise süsteem, milles osaleksid riik, haigekassa, omavalitsus ja väiksemas osas inimene ise. Anname aru, et see teema ei kuulu rubriiki „500 krooni sulle - hääled mulle”. Aga see on jube, kui valitsus tegeleb asjadega, mis on kerged ja populaarsed. Ilma korraliku hooldussüsteemita ei ole väärikat vananemist.
Tööhõive kõrge
Viimasena tahaksin märkida ära vanemaealiste tööhõive. Eestis on vanemaealiste tööhõive kõrgem euroopa keskmisest. Meie inimesed töötavad aastajagu kauem kui euroopa eakaaslased. Eestlased lahkuvad tööhõivest keskmiselt 61-aastaselt. Põhjus on siin peamiselt madalas pensionis. Viimasel aastal on vanemate inimeste tööhõive veelgi tõsusnud. Siin aitab kaasa see, et noorte kultus hakkab üle minema, noored on kümnete tuhandete kaupa lahkunud mujale tööle. Riigi seisukohalt ütlen, et me oleme igati seda meelt, et vanemaealised inimesed töötaksid ja end hästi tunneksid. Vaatama sellele, et hõive on vanemaealiste osas üsna hea, on nende diskrimineerimist nii tööandja kui tööturu reeglite osas toimunud palju. Äsja tühistati sotsiaaldemokraatide algatusel keeld vanuse tõttu vallandamise kohta. Töölepingu seaduses seisab nüüd ees sama keelu tühistamine ka avalikus teenistuse. Oleme seisukohal, et ka tööturuteenuseid (koolitust, töövahendust) tuleb osutada inimestele sõltumata vanusest. Inimese seisukohast peaks pension olema muidugi nii suur, et tööd teha vaja poleks. Kes tahab, saab teha, kes ei taha, ei tee. Siit kerkib kohe küsimus ka pensioni ea kohta. Selle kohta ütlen, et kuna tervelt elatud eluaastad on meie inimestel üks madalamaid Euroopas ja alles 2015. aastaks on võetud eesmärgiks, et tervelt elatud eluaastaid oleks meestel 60 ja naistel 70 aastat, ei tasu pensioniea tõusust meil rääkida. Pensioniea tõstmine selliste oludes ei ole tõsine jutt.
posted by Triinu at 12/13/2006
0 Comments:
Post a Comment
<< Home